Riigikohus tegi 28. juuni 2017. a kohtuotsuse haldusasjas 3-3-1-73-16, millega rahuldas kassatsioonkaebuse, tühistas ringkonnakohtu otsuse ja osaliselt halduskohtu otsuse, jättes muus osas halduskohtu otsuse muutmata.
Konguta Vallavolikogu kehtestas määrusega valla üldplaneeringu, mille põhijoonisel on vaidlusaluse planeeritava maa-ala maakasutuse sihtotstarbeks puhke- ja virgestusala, märkega „motorada“. Vallavolikogu kehtestas 18. juuni 2014. a puhke-, virgestus- ja motospordikompleksi rajamiseks detailplaneeringu. Kaebajad esitasid halduskohtule kaebuse detailplaneeringu kehtestamisotsuse tühistamiseks, mille kohus jättis rahuldamata. Kaebajad esitasid apellatsioonkaebuse, mille ringkonnakohus rahuldas. Kolmandad isikud, kes on detailplaneeringust huvitatud isikud, esitasid kassatsioonkaebuse Riigikohtule.
Riigikohtu seisukohad
1. Detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud planeerimisseaduse (PlanS) § 29.2 lg 1 defineeris olulise ruumilise mõjuga objekti (ORMO) kui objekti, millest tingitult transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus muutuvad objekti kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ja mille mõju ulatub suurele territooriumile. Vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud nimekirjale oli ORMO-ks ka moorosõidukite alaline võidusõidu- või testimisrada.
2. PlanS § 29.2 lg 3 kohaselt tuli ORMO asukoht valida üldplaneeringu kohaselt. Üldplaneeringu koostamise kohustus tähendab mh ka seda, et alati tuleb korraldada keskkonnamõju strateegiline hindamine.
3. Käesoleval juhul on vastustaja kontrollinud, kas detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa PlanS § 29.1 lg-s 1 nimetatud mõjude olulise suurenemise võrreldes krossiraja senise kasutusega. Nimelt koostati detailplaneeringu menetluse käigus keskkonnamõju eelhinnang, mille järeldustele tuginedes otsustati keskkonnamõju strateegiline hindamine jätta algatamata.
