Tööriistakast: Ressursse säästev

Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-majanduslike mõjudega. Lähme üle kliimaneutraalsele energiatootmisele. Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ning jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu.

Võtame kasutusele ringmajanduse põhimõtted. Uuenduslikud lahendused, vähenenud jäätmeteke, materjal ringlusesse, liigiti kogumine.

Ilmastikukindel elektrivõrk, katkematu energiavarustus, rohkem soodsat taastuvenergiat.

Eestis on juurdunud ringmajanduse mudel ja sellel baseeruv ettevõtlus. Paindlik tarbimise juhtimine ja tarbimise vastavus tootmisele, bio-ja ringmajanduse võimendamine jäätmete väärindamise teel.

Aastaks 2050 vastab Eesti elamufondist kolmandik liginullenergiahoone energiatõhususarvu
väärtusele ja hoonete sisekliima kehtivatele standarditele. Tagatud on meeldiv, kvaliteetne
ja energiasäästlikult ning terviklikult lahendatud elukeskkond.

Iga ehitatava objekti planeerimisel, projekteerimisel ja ehitamisel on arvestatud ehitise eluringi. Ehitusprotsess ja ehitatud objekt on loodus- ja energiasäästlik ning jätkusuutlik.

Ressursse kasutatakse vastutustundlikult ja nõudlusest lähtuvalt, ressursikasutus on läbi mõeldud ja jäätmeteke on viidud miinimumi.

Mitmekesistatakse ja tõhustatakse kohalike ressursside väärindamist ja ringset kasutust ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval ja säästlikul viisil ning eelistatakse Eesti loodusvarade ja Eestis toodetud toorme kohapealset väärindamist ning teisese toorme kohapealset kasutamist. [§ 22]

Ressursse kasutatakse vajaduse põhjal ja vastutustundlikult, vähendades miinimumini esmase toorme kasutust ja eelistades kohalikku ja taastuvat teisest tooret ning tagatakse toodete ja ehitiste pikaajaline kasutamine. [§ 20]

Kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse edendamine. Materjaliringluse suurendamine. Jäätmetekke vältimine ja toodete korduskasutamine ning parandamine, luuakse jäätmetest uut väärtust toormena.

Majandada kestlikult metsi, võidelda kõrbestumisega, peatada ja pöörata tagasi pinnase ja mulla degradeerumine ning peatada elurikkuse vähenemine.

Ringmajandusel on otsene panus KHG-de heitkoguse vähendamisele näiteks läbi ressursitõhusama tootmise ja tarbimise, toodete eluea pikendamise, uuenduslike ärimudelite, mis vähendavad sõltuvust esmasest toorainetest või jäätmekäitluse ja ringlussevõtu arendamise, mille tõttu väheneb vajadus toota uusi tooteid ja materjale.

On oluline minna lineaarselt majandusmudelilt üle ringmajandusele. Toimiv ringmajandus aastaks 2050.

Ressursse säästev ja tõhus maakasutus linnaruumi tihendamise planeerimispraktikatega. Tihedam linnaruum toob kaasa ka väiksema transpordiga seotud energiatarbimise.

Planeerimisseaduse § 12 toob välja, et planeerimisel peab võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist (lõige 1). Asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid (lõige 2). Planeerimisel tuleb võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi (lõige 3).

Üldplaneeringud peaks kohanduma rahvastiku arengu suundumustele ja majanduslikele võimalustele võimaldades paindlikku maakasutust ja maa-alade ajutist vahekasutust ning seades sihiks asustustiheduse tõstmise.