Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord

Vastavalt planeerimisseaduse § 4 lõikele 4 on Vabariigi Valitsusele antud volitus kehtestada valitsusasutuste vahelise koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused. Määrus hakkas kehtima 2015. aasta 25. detsembril.

Tegemist on 1. juulist 2015 kehtiva planeerimisseaduse rakendusaktiga, mis reguleerib planeeringute koostamise korraldaja ja planeeringute koostamisel osalevate asutuste vahelist koostööd ja kooskõlastamisi. Planeerimisseaduses on osalemine planeerimismenetluses kahetasandiline. Eristatakse koostöötegijaid ning kaasatavaid. Koostöötegijad on haldusorganid, kes annavad hiljem planeeringule kooskõlastuse. Sealjuures peab kooskõlastus tuginema vastuolule õigusaktiga või planeeringuga. Muid antud soovitusi ja arvamusi käsitletakse menetluses arvamusena ning need ei ole planeeringu kooskõlastamata jätmise aluseks. Kaasatavad on kõik muud isikud, kes kaasatakse menetlusse puudutatud õiguste või huvide korral või kes soovivad ise olla menetlusse kaasatud.

Milliste asutustega tuleb planeeringu koostamisel teha koostööd ning planeering hiljem ka kooskõlastada ja millised asutused ja isikud tuleb planeeringu koostamisse kaasata, on toodud iga planeeringuliigi juures eraldi. Näiteks sätestab planeerimisseaduse § 57 lg 1, et maakonnaplaneering koostatakse koostöös ministeeriumide, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuste ja valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi maakonnaplaneering käsitleb, ning planeeringuala piirnevate maakondade maavanematega. Planeerimisseaduse § 127 lg 2 omakorda sätestab, et detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Asjaomaste asutuste määratlemisel tuleb vaadata planeeringute koostamisel koostöö tegemise korra ja planeeringute kooskõlastamise aluste määrust.

Planeerimisalase tegevuse korraldaja – rahandusministeeriumi või muu valitsusasutuse, maavanema või kohaliku omavalitsuse üksuse – ülesandeks planeeringu koostamise käigus on vajalike menetlustoimingute tegemine. Vastavalt haldusmenetluse seaduse §-s 16 on kooskõlastamine haldusorganite vahelise koostöö tulemus. Määrusega nimetatakse asutused lähtuvalt nende valitsemisalast või tegevusvaldkonnast, kellega tuleb planeeringu koostamisel koostööd teha ja planeering hiljem kooskõlastada. Määruse §-s 3 toodud nimekiri on sätestatud lahtise loeteluna. Määruse § 2 lg 3 näeb ette, et põhjendatud juhul teeb planeerimisalase tegevuse korraldaja koostööd ja kooskõlastab planeeringu ka määruse §-s 3 nimetamata juhtudel ja asutustega, kelle valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub. Sellisel juhul tuleb planeerimisalase tegevuse korraldajal koostöö tegemist ja planeeringute kooskõlastamist põhjendada, sealhulgas selgitada koostöö tegemise ja kooskõlastamise aluseks oleva küsimuse asjakohasust ning kuulumist vastava asutuse valitsemisalasse või tegevusvaldkonda. Planeeringute nö igaks juhuks kooskõlastamiseks saatmine on ebaotstarbekas halduskoormus nii planeeringu koostamise korraldajale kui ka asutusele, kellele planeering kooskõlastamisele saadetakse. Seega tuleb määruses nimetamata juhtudel kindlasti põhjalikult selgitada, miks just antud konkreetse asutusega planeeringu kooskõlastamine vajalik on.

Seega hõlbustab määrus planeerimisalase tegevuse korraldajate tööd. Koostöö ja kooskõlastamise määruse eelnõu juurde on koostatud seletuskiri. Seletuskirjas on muuhulgas selgitatud, mis on kooskõlastamine ja ning miks on määruses välja toodud just sellised asutused ning kooskõlastamise juhud.