Riigi planeeringute peamine eesmärk on riigi kui terviku toimimise ja ruumilise arengu vajadusi arvestades kavandada sobiv taristu ja asustuse iseloom. Riigi tasandi planeeringute koostamise korraldaja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, välja arvatud riigi eriplaneeringud riigikaitse ja julgeoleku valdkonna puudutavates küsimuses, kui Vabariigi Valitsus otsustab, et vastava riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja on selle valdkonna valitsusasutus.
Vabariigi Valitsus algatas 2023. a 5. jaanuaril uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise. Planeeringu eesmärk on määrata kindlaks Eesti ruumiline struktuur, ruumikasutus ning ajakohased ruumilise arengu põhimõtted, suunised ja suundumused aastani 2050.
Üleriigiline planeering on kõige strateegilisem ja üldisem riigi planeering, mille peamine eesmärk on ruumilise arengu pikaajaline strateegiline suunamine kõige üldisemates küsimustes1. Üleriigiline planeering koostatakse kogu riigi territooriumi ja majandusvööndi kohta. Üleriigilise planeeringu algatab ja kehtestab Vabariigi Valitsus, planeeringu koostamist korraldab Regionaal- ja põllumajandusministeerium. Täpsem teave on üleriigilise planeeringu veebilehel.
Üleriigiline planeering käsitleb ruumilisi seoseid teiste riikidega, samuti Eesti riigi erinevaid regioone ning kogu maad tervikuna. Selle eesmärk on suunata asustusstruktuuri ja üleriigiliste võrgustike terviklikku arendamist, arvestades sealhulgas piirkondade eripäradega. Üleriigiline planeering annab üldised suunised maakonnaplaneeringute ja omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks ning loob aluse riigi tasandi strateegiate ja valdkondlike arengukavade paremaks ruumiliseks seostamiseks.
Hetkel kehtiv Üleriigiline planeering “Eesti 2030+” kehtestati 30. augustil 2012.
Varasemalt kehtis Eestis Üleriigiline planeering “Eesti 2010”, mis kiideti heaks ja selle elluviimise tegevuskava kinnitati Vabariigi Valitsuse 19. septembri 2000. a korraldusega nr 770-k.
Mereala planeerimise eesmärgiks on leppida kokku Eesti mereala kui avaliku ressursi kasutus pikas perspektiivis, et edendada meremajandust ning panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse. Mereala planeeringu koostamise käigus hinnati kõikide merealal juba täna toimuvate ja tulevikuks kavandatavate tegevuste koosmõju ning nende tegevuste elluviimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid, aga ka majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid.
Mereala planeering koostati üleriigilise planeeringu teemaplaneeringuna kogu Eesti merealale (sisemere, territoriaalmere ja majandusvöönd) ning selle koostamise eest vastutas Rahandusministeerium. Euroopa Liidu mereala ruumilise planeerimise raamdirektiivi kohaselt ja vastavuses Läänemereriikide kokkuleppele planeeritakse mereala kõigis liikmesriikides.
Eesti mereala planeering on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 korraldusega nr 146 (https://www.riigiteataja.ee/akt/317052022002).
Mereala planeeringu info: http://mereala.hendrikson.ee/
Mereala planeerimise menetlusinfo ja alusanalüüsid: Mereala planeering | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (agri.ee)
2020. aasta planeerimiskonverentsi mere sessioon: https://www.uttv.ee/naita?id=30770
2018. aasta planeerimiskonverentsi Aleksei Lotmani ettekanne: Ettekanne
Animatsioon: https://youtu.be/KiS_3sZOV3A
Alates 1. juulist 2015 näeb planeerimisseadus ette võimaluse koostada riigi eriplaneeringuid. See on planeering, mille peamiseks ülesandeks on riigi jaoks oluliste ehitiste rajamiseks sobivaima asukoha valimine. Riigi eriplaneering ei sobi riigi pikaajaliste strateegiliste eesmärkide kavandamiseks ja maade reserveerimiseks.
Riigi eriplaneering tuleb koostada sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Objektide loetelu, mis nimetatud kriteeriumidele vastavad on seaduses toodud ning need on:
- riigimaantee;
- avalik raudtee;
- torujuhe, mille töörõhk on üle 16 baari, sealhulgas gaasitrass;
- rahvusvaheline lennujaam;
- rahvusvaheline sadam;
- riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitis;
- elektrijaam elektrilise nimivõimsusega alates 150 megavatti;
- kõrgepingeliin alates pingest 110 kilovolti;
- ohtlike jäätmete lõppladustuspaik;
- nende ehitiste toimimiseks vajalike ehitiste püstitamine.
Kuigi ehitised, mille rajamiseks tuleb koostada riigi eriplaneering, on seaduses ammendavalt esitatud, tuleb silmas pidada, et nende asukoha valiku või toimimise vastu peab olema suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riiklik ja rahvusvaheline huvi väljendub ennekõike selles, et ehitise rajamine on maakondadeülene huvi ning see kajastub mõnes riiklikus sektorarengukavas (nt transpordi arengukava, energiamajanduse arengukava vms). Riigi eriplaneeringu algatamise ja kehtestamise otsuse teeb Vabariigi Valitsus. See tähendab, et Vabariigi Valitsus hindab igakordselt, kas ehitise rajamise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi ning selgitab välja muud olulised eeldused riigi eriplaneeringu algatamiseks.
Näiteks gaasitrass, mis ühendab kahte mahutit, võib vastata tehnilistele kriteeriumidele riigi eriplaneeringu koostamiseks, kuid selle rajamise vastu ei ole suurt riikliku või rahvusvahelist huvi. Sellisel juhul ei tule ehitise püstitamiseks koostada riigi eriplaneering, vaid seda tuleb teha läbi maakonnaplaneeringute või kohaliku omavalitsuse planeeringute.
Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb kahest osast: ehitise püstitamiseks sobivaima asukoha valik ning sobivaimasse asukohta detailse lahenduse koostamisest. Asukohavaliku koostamisel tuleb kaaluda mitut erinevat alternatiivi. Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel määratakse püstitatava ehitise ehitusõigus ning lahendatakse muud detailplaneeringutele seatud ülesanded, mis on ehitise kavandatavas asukohas asjakohased, näiteks tehnovõrkude asukoha määramine või erinevate keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine.
Kehtestatud riigi eriplaneering on ehitusprojekti koostamise aluseks. See tähendab, et ehitusprojekti koostamiseks ei ole vaja läbi viia mitut erinevat planeeringumenetlust (nt maakonnaplaneering ja seejärel detailplaneering) vaid ehitusprojekti koostamiseni on võimalik jõuda ühe tervikliku menetluse käigus.
Riigi eriplaneeringu koostamise korraldajaks on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kuid riigikaitse või julgeolekuasutuste püstitamiseks võib Vabariigi Valitsus planeeringu koostamise korraldajaks määrata ka Kaitse- või Siseministeeriumi.
Riigi eriplaneeringu koostamisel tehakse koostööd valitsusasutustega, kellel on puutmus kavandatava ehitisega ning nendega tuleb planeering ka kooskõlastada. Lisaks kaasatakse planeeringumenetlusse Riigikogu, kohalikud omavalitsused ja kõik isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada.
Riigi eriplaneeringu eripäraks on selle kehtima hakkamise aeg – planeering peatab samal maa-alal olevad teised planeeringud 5 aastaks ning kui planeeringut selle aja jooksul on asutud ellu viima, alles siis kaotavad teised planeeringud kehtivuse.
Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks, kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Maakonnaplaneeringuga antakse suunised üldplaneeringu koostamiseks.
Pärast planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist 1995.aastal tehti riigi tasandil otsus, et kolme aasta jooksul valmivad maakonnaplaneeringud. Maakonnaplaneering oli esimene strateegiline dokument, mis sidus kokku erinevad valdkonnad riigi tasandil ning omavalitsuste huvid.
Enamik esimesi maakonnaplaneeringuid kehtestati ajavahemikus 1998-1999. Ühelt poolt andsid maakonnaplaneeringud sisendi omavalitsuste planeeringutesse ning teisalt samaaegselt koostatud üleriigilisse planeeringusse „Eesti 2030+“. Seejärel ajakohastati maakonnaplaneeringuid teemaplaneeringutega.
Esimese maakonnaplaneeringute koostamise tsükli käigus koostatud planeeringud olid oma sisult ja kvaliteedilt väga ebaühtlased vaatamata teemaplaneeringutega tehtud täpsustustele ja täiendustele. Maakondades, kus on koostatud palju teemaplaneeringuid, oli tervikliku pildi saamine raskendatud.
2013. aasta suvel algatas Vabariigi Valitsus uute maakonnaplaneeringute koostamise. Selleks antud üldiste lähteseisukohtade sihiks oli viia maakonnaplaneeringute koostamine kogu riigis ühtsetele alustele. Lisaks maakonna eripärastele teemadele käsitlevad maakonnaplaneeringud teatavat kindlat üleriigilisest planeeringust tulenevat või ametkondlikest vajadustest lähtuvat teemaderingi ning on metoodiliselt sarnasemad. Maakonnaplaneeringud kehtestati aastatel 2017. kuni 2019. Kehtivad maakonnaplaneeringud on leitavad siit.
Maakonnaplaneering on riigi tasandi ruumiline planeering, mis lähtub üleriigilise planeeringu põhimõtetest. 2013. aastast kehtiva üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ peamine arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. Üleriigilise planeeringu elluviimiseks püstitati eesmärk vaadata üle maakonnaplaneeringud ja uuendada need, arvestades riigi ruumilise arengu vajadusi ja piirkondlikke eripärasid. Eesti elujõulisuse väljaspool Tallinna ja Tartu lähitagamaad määrab eeskätt maakonnakeskuste ja mõne suurema, oma tagamaa majandusliku vedajana toimiva linna edukus. Kogu Eesti saab hoida elatavana esmatasandi teenuste kättesaadavuse ja liikumisvõimaluste tagamise kaudu toimepiirkondades.
Maakonnaplaneeringu vahendiks on tasakaalustatud ja kestliku asustuse, sealhulgas keskuste võrgustiku toimimist ja rahvastiku paiknemist suunavate oluliste tingimuste määramine. Neid rakendatakse kohaliku omavalitsuse planeeringute kaudu, eelkõige üldplaneeringutes.
Asustuse arengu suunamise ülesanne on kaasaegsetes maakonnaplaneeringutes kõige uuenduslikum ja need põhimõtted viiakse ellu ühtselt kõigis maakondades. Kesksed läbi töötatud allteemad on toimepiirkonnad ja sotsiaalne taristu. Toimepiirkonna määratlemine aitab mõista ja planeerida keskuste võrgustiku, linnalise asustusega tiheasumite ja ümbritseva maa-asustuse vastastikuseid seoseid, sh liikumist toimepiirkonna sees, samuti kavandada vastavaid taristuid. Toimepiirkonna keskuste planeerimisel arvestatakse toimepiirkonna suurusega ning hinnangutega rahvastiku muutusele toimepiirkonnas. See on oluline töökohtade, teenuste ja nende kättesaadavuse kavandamisel.
Varasemate maakonnaplaneeringutega võrreldes on kehtivates maakonnaplaneeringutes märksa olulisemaks muutunud planeeringu elluviimise tegevuskava, mis sisaldab ka kokkuleppeid. Tegevuskava tegevused toetavad planeeringu eesmärkide saavutamist kõigis olulistes valdkondades ja selle alusel jälgitakse planeeringu eesmärkide poole liikumist tegevussuundade ja üksiktegevuste tasandil.
2020. aastal tutvustati koos üleriigilise planeeringu elluviimisega ka maakonnaplaneeringute elluviimise kava. Maakonnaplaneering on mõjus vaid siis, kui kõik arvukad osapooled (sh ministeeriumid ja teised ametiasutused ning kohalikud omavalitsused), kellest sõltub planeeringulahenduse elluviimine, on osalenud planeeringu koostamisel ning soovivad planeeringut ka kehtestatud kujul ellu viia. Partnerite rohkus ja avalike arutelude vajadus muudavad maakonnaplaneeringu koostamise protsessi küll aeganõudvaks, kuid sellest võidab tulemuse kvaliteet.
