Planeerimisseaduse muudatustest

Planeerimisvaldkonna telgitagustes on viimaste kuude jooksul käinud intensiivne töö. Õigusloomes on tegeletud korraga mitme seadusega, millest kõige märgilisem on planeerimisseaduse uuendamine. Anname toimunust ülevaate.

13. juunil on jõustumas planeerimisseaduse muudatused

Peagi jõustuvad planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muudatused. Lühike ülevaade kehtima hakkavatest  muudatustest:

• Alates 01.01.2027 kaob kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu liik. Edaspidi saab selle asemel koostada üldplaneeringut muutva detailplaneeringu. Pooleliolevate KOV EP menetlused jätkuvad.
• Täpsustati planeerimispõhimõtteid, sh lisati kohustus arvestada kliimamuutuste ja kvaliteetse ruumi põhimõtetega.
• Kehtestati detailplaneeringu kehtivuse tähtaeg – detailplaneering muutub kehtetuks 10 aasta möödumisel, kui elluviimist ei ole alustatud (võimalik pikendada kuni 5 aastat). Säte rakendub alates 01.01.2027 kehtestatud detailplaneeringutele.

• Täpsustati planeeringu elluviimise alguse mõistet (seotud maakorraldustoimingute lõpetamise või ehitusloa andmisega).
• Täpsustati detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist ja menetluse lõpetamise aluseid (nt andmete esitamata jätmine, huvitatud isiku likvideerimine). Samuti võib volikogu delegeerida kehtetuks tunnistamise õiguse valitsusele.
• Muudeti teavitamise ja avalikustamise nõudeid paindlikumaks, mh:
  • teavitamine ka sotsiaalmeedias, kui see on olemas;
  • avalikust väljapanekust ja arutelust etteteatamise aega lühendati;
  • suurendati paindlikkust avalike arutelude toimumiskoha valikul.
• Laiendati võimalust kasutada projekteerimistingimusi detailplaneeringu asemel (PlanS § 125 lõike 5 alusel).
• Täpsustati detailplaneeringu menetlustähtaegade arvestamist, sh 3-aastase tähtaja algus seoti taotluse esitamisega.
• Kohalikule omavalitsusele anti võimalus seada menetlusosalistele tähtaegu ning anda arvamustele koondvastusena seisukoht.
• Maa- ja Ruumiametile antakse haldusjärelevalve tegemise õigus detailplaneeringu menetluse tähtaegade kinnipidamise üle ning huvitatud isiku taotluse alusel kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle planeerimismenetluse läbiviimisel. Muudatus jõustub 01.01.2027.
• Loodi eraldi detailplaneeringu muutmise menetlusreeglid, kui muudatus ei ole vastuolus üldplaneeringuga ega too kaasa olulist keskkonnamõju.

Mis on veel tulemas?

Lisaks vastu võetud planeerimisseaduse muudatustele on menetluses järgmised seaduseelnõud:

1. 2026. a mais läbis Riigikogus esimese lugemise strateegiliste investeeringute ekspressraja eelnõu (ehk planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus). Eelnõu eesmärk on luua strateegiliselt oluliste investeeringute elluviimiseks eraldi kiirendatud menetluskord („strateegiliste investeeringute ekspressrada“), mis suurendab Eesti investeerimiskeskkonna konkurentsivõimet, toetab välisinvesteeringute kaasamist, kaitsetööstuse arendamist ning võimaldab prioriteetsetele projektidele tõhusamat ja kiiremat haldusmenetlust.

2. Kooskõlastamisringi on läbinud eelnõu (planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seadus), millega muudetakse Maa- ja Ruumiameti senine heakskiidu menetlus kooskõlastamiseks. Lisaks seatakse eelnõus detailplaneeringu menetlusele (algatamisele ja kooskõlastamiseks esitamisele) konkreetsed tähtajad ning eristatakse arusaadavamalt kohustuslikud ja vajaduspõhised detailplaneeringu ülesanded. Samuti astutakse eelnõuga esimesed sammud planeeringute menetluse infosüsteemi ühtseks kasutuselevõtuks (detailplaneeringu algatamise taotluse esitamine PLANISe kaudu, olulisemate menetlusetappide registreerimine).

* * * * *

Kõikide muudatuste eesmärk on muuta planeerimismenetlused selgemaks, paindlikumaks ning paremini vastavaks kaasaegsetele ruumiloome ja kliimamuutustega arvestamise põhimõtetele.

Täpsema info ja materjalid leiab siit lehelt.