Riigikohus tegi 31. jaanuaril 2017. a kohtuotsuse haldusasjas 3-3-1-69-16, millega rahuldas kassatsioonkaebuse, tühistas haldus- ja ringkonnakohtu otsused ning jättis isiku kaebuse rahuldamata. Valga Linnavalitsus väljastas kolmandale isikule ehitusloa kinnistule kõrvalhoone-sauna püstitamiseks. Linnavalitsus väljastas kasutusloa kinnistul asuvale saunale. Isik esitas halduskohtule kaebuse kasutusloa andmise korralduse ja kasutusloa tühistamiseks, mille kohus rahuldas. Linnavalitsus esitas apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule, mille tulemusena kohus vähendas isiku kasuks välja mõistetud summasid, jättes ülejäänud osas kaebuse rahuldamata. Valga Linnavalitsus esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtule.
Riigikohtu seisukohad
1. Naabri huve kaitsev detailplaneeringu säte loob iseseisva subjektiivse õiguse, mille riive võib anda isikule kohtuliku kaebeõiguse ja isik ei pea ära näitama omandiõiguse või muu põhiõiguse riivet.
2. Vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust tuleb hinnata Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ sätestatud ehitisele esitatavate tuleohutusnõuete alusel.
3. Määruse nr 315 § 2 lg 3 järgi loetakse ehitise ja selle osa vastavus olulistele tuleohutusnõuetele tõendatuks ka juhul, kui need vastavad asjakohasele standardile. Selles õigusnormis on tegemist dateerimata, soovitusliku ja üldise viitega asjakohastele standarditele. Ka detailplaneeringus viidatakse standardile soovituslikult. Soovitusliku iseloomuga standardile vastavus loob eelduse, et ehitamisel on järgitud head tava ja ehitis vastab nõuetele.
4. Ringkonnakohus on leidnud ekslikult, et uut ehitusluba ehitise laiendamiseks võib anda üksnes sellisele ehitisele, millele on väljastatud kasutusluba. Ebamõistlikuks tuleb pidada lahendust, kus ehitise laiendamiseks tuleb ehitusjärgus ehitis esmalt algse ehitusloa järgselt lõpuni valmis ehitada ja saada sellele kasutusluba enne, kui on võimalik alustada selle laiendamist. Ehitise laiendamiseks uue ehitusloa taotlemine ehituse kestel tagab ehitamisel eluliselt vajalikku paindlikkust, ei ole vastuolus ühegi normiga ega kahjusta ehitusõiguse eesmärke.
5. Ehitise kasutuseesmärgi muutumisest tingitud võimalik rikkumine ei põhjusta iseenesest kasutusloa õigusvastasust, kuid kohaliku omavalitsuse üksusel on ehitusseadustiku § 130 lg 2 p 5 alusel kohustus teostada riikliku järelevalvet kontrollimaks, et ehitist kasutatakse selle kasutamisotstarbest lähtuvalt nõuetele vastavalt.
6. Elamud, eluruumid ja saunad kuuluvad määruse nr 315 lisa 1 järgi samasse kasutusviisi kategooriasse, mis tähendab, et kasutamisotstarbe faktiline muutus ei põhjustaks igal juhul tuleohutusnõuete osas erisusi.
7. Ületatud on detailplaneeringus ettenähtud ehitusaluse pinna piirmäär, seega oleks linnavalitsus pidanud ehitusseaduse § 24 lg 1 p 1 ja planeerimisseaduse § 9 lg 9 järgi ehitusloa väljastamisest keelduma. Kasutusloa andmisega kaotas aga ehitusluba kehtivuse ning kohtul ega haldusorganil ei ole võimalik seda tühistada isegi juhul, kui see tõi kaasa isiku õiguste rikkumise.
8. Ehitusprojektile antavad asutustevahelised kooskõlastused on menetlustoimingud ehitusloa andmise menetluses, mitte iseseisvad haldusaktid. Seetõttu ei kohaldu Päästeameti kooskõlastusele kui menetlustoimingu motiveerimisele haldusmenetluse seaduse §-s 56 sätestatud haldusakti põhjendamisnõuded.