Detailplaneeringut võib kehtetuks tunnistada ka siis, kui seda on juba asutud ellu viima. Seega PlanS § 140 lg 1 p 1 ja p 2 toodud kehtetuks tunnistamise alused on alternatiivsed ehk kehtetuks tunnistamiseks piisab vaid ühe aluse olemasolust.
Detailplaneering teenib ka naabrite huve, sest välistab planeeringuga lubatust suuremate ehitiste ehitamise, ehitamise väljapoole hoonestusala ning tagab miljöö kaitse.
Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise tagajärjel planeeringus sätestatud piirangud kaovad, mistõttu võib selline otsus riivata naabrite õigusi. Kuna detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise tagajärjel planeeringus sätestatud piirangud kaovad, ei saa huvide kaalumist detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse etapist lükata täielikult edasi järgmistesse etappidesse.
Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisel peab järgima planeerimisseaduse § 10 toodud huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõtet.
Naabrid ei pea üksikasjalikult tõendama, kuidas detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine nende õiguseid ja huve riivab. Selge ja ülekaalukas huvi ei pea esinema mitte kehtiva ja vähemalt osaliselt ellu viidud planeeringulahenduse säilitamiseks, vaid selle muutmiseks.
