Vastus:
Planeerimisseadus näeb ette erineva menetluse juhul, kui detailplaneering koostatakse kooskõlas üldplaneeringuga ja kui detailplaneering muudab üldplaneeringu põhilahendust. Viimasel juhul sätestab PlanS § 142 lg 2, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust.
Kuna menetluse alguseks loetakse algatamise otsust, siis peab menetluse erisus olema väljaloetav juba algatamise otsusest. Näiteks seisneb nende erinevate algatamiste puhul erinevus juba kasvõi selles, kes võib üldse algatamise otsuse teha (üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul vastavalt PlanS § 77 ainult kohaliku omavalitsuse volikogu).
Juhul, kui üldplaneeringu muutmise vajadus selgub planeeringu koostamise käigus, tuleb kohalikul omavalitsusel otsustada, kas minna tagasi päris menetluse algusesse või on erandjuhtumitel võimalik jätkata detailplaneeringu koostamist üldplaneeringu reeglite järgi uut algatamist tegemata. Viimasel juhul peavad kindlasti olema lõppkokkuvõttes täidetud kõik üldplaneeringu menetlusele ette nähtud nõuded (seal hulgas ka planeeringule lähteseisukohtade koostamine ja neile ettepanekute küsimine).
Juhul, kui algselt üldplaneeringu kohase detailplaneeringu koostamiseks või planeeringu koostamise tellimiseks on detailplaneeringust huvitatud isikuga sõlmitud PlanS § 130 kohane haldusleping, tuleb üldplaneeringu muutmise vajaduse selgumisel haldusleping lõpetada (vt PlanS § 130 lg 5).