Maakonnaplaneeringute ülevaatus

  

2025. aastal viis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakond läbi maakonnaplaneeringute ülevaatuse, et hinnata nende senist toimivust ja teha põhjendatud ettepanekuid. Tutvu maakonnaplaneeringute ülevaatamise tulemustega siin.

Analüüsi tegemiseks viis SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna
Keskuses läbi intervjuud kohalike omavalitsustega. Tutvu kohalike omavalitsuste
maakonnaplaneeringute kasutuse analüüsiga siin.

Ülevaatus hõlmas kõiki aastatel 2016–2019 kehtestatud maismaal kehtivaid maakonnaplaneeringuid. Ülevaatusse kaasati riigiasutused, kohalikud omavalitsused. Olulise sisendina koostas SA Stockholmi Keskkonnainstituut Tallinna Keskus intervjuude põhjal uuringu kohalike omavalitsuste vaatest maakonnaplaneeringute kasutusele.

Maakonnaplaneeringute roll ruumilise arengu suunamisel

Maakonnaplaneeringu eesmärk on määratleda maakonna, selle osa või muu regiooni ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused. Planeerimisseaduse § 55 lõike 1 kohaselt koostatakse maakonnaplaneering eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks.

Maakonnaplaneeringud seovad riigi strateegiadokumentides seatud ruumilise arengu eesmärgid kohalike arenguvajadustega ning loovad aluse nende koordineeritud elluviimiseks. Samuti aitavad maakonnaplaneeringud tagada, et kohapõhine teadmine jõuaks riigi ruumipoliitika kujundamisse. Detailsema planeeringu koostamisel lähtutakse üldisemas planeeringus määratud põhimõtetest ja suunistest, et tagada planeeringutasandite kooskõla ning ruumilise arengu järjepidevus.

Kehtiva üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ alusel algatati kõigis maakondades 2013. aastal maakonnaplaneeringute koostamine. Maakonnaplaneeringud koostasid ja kehtestasid maavalitsused valdavalt enne 2017. a haldusreformi. Maakonnaplaneeringud pidid andma ühtse ruumilise visiooni omavalitsuspiiride üleselt ning olema aluseks uute üldplaneeringute koostamisel.

Planeerimisseaduse § 72 kohaselt hinnatakse maakonnaplaneeringute elluviimist iga viie aasta järel.

Kehtivate maakonnaplaneeringute ülevaatamise esimesed tulemused esitati Vabariigi Valitsusele koos üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ elluviimise ülevaatega 2020. aastal. Ülevaade sai üheks aluseks uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ koostamise ettevalmistamisele ja algatamisele. Enamik maakonnaplaneeringuid oli 2020. aastaks kehtinud veel liiga lühikest aega, et nende elluviimise kohta oleks saanud teha põhjalikke sisulisi järeldusi.

2025. aasta ülevaatus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vaatas kehtivad maakonnaplaneeringud uuesti üle 2025. aastal. Ülevaatus hõlmas kõiki aastatel 2016–2019 kehtestatud maismaal kehtivaid maakonnaplaneeringuid. Ülevaatuse eesmärk oli hinnata maakonnaplaneeringute rakendamist, tuvastada elluviimise kitsaskohad ning valmistada ette koostatava üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ elluviimist. Kaasati 11 valitsusasutust ja ametit ning kohalikud omavalitsused. Olulise sisendi andis SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse uuring kohalike omavalitsuste vaatest maakonnaplaneeringute kasutusele, mis põhines 25 kohaliku omavalitsuse intervjuudel ja dokumentide analüüsil.

Ülevaatuse eesmärk oli:

• hinnata maakonnaplaneeringute rakendamist;
• tuvastada planeeringute elluviimise kitsaskohad;
• valmistuda koostatava üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ elluviimiseks.

Ülevaatuse peamised järeldused

Maakonnaplaneeringud on oluline ruumilise arengu raamistik

Maakonnaplaneeringud on andnud kõigis maakondades ühise suuna asustuse arengule, rohevõrgustikele, taristuprojektidele ja maakasutusele. Kohalike omavalitsuste hinnangul on maakonnaplaneeringud aidanud koostada üldplaneeringuid ruumilise arengu tervikpildi alusel.

Näiteks on väärtuslike põllumajandusmaade ja rohevõrgustike väärtustamine kujunenud tänu maakonnaplaneeringutele üldplaneeringute koostamisel üldlevinud põhimõtteks.

Samas on osa maakonnaplaneeringutes seatud eesmärke ja meetmeid jäänud ellu viimata, sest vastutus ning ressurssidega kaetus ei ole olnud piisavalt selged. Näiteks puuduvad osal maakonnaplaneeringuga määratud joonobjektidest elluviimise tegevuskava, rahastus ja ajaraam ning vastutus on jagunenud eri osaliste vahel.

Sellises olukorras peab kohalik omavalitsus reserveerima kavandatud objekti jaoks maa, teadmata, kas ja millal objekt rajatakse. Seetõttu on maakonnaplaneering jäänud mõnes küsimuses deklaratiivseks dokumendiks, mis iseenesest kohaliku omavalitsuse ruumilises arengus muutusi kaasa ei too.

Pärast haldusreformi tekkis vastutuse vaakum

Enne 2017. aasta haldusreformi juhtisid maakonnaplaneeringute koostamist suuremal määral maavalitsused. See toetas kohalikku omanikutunnet ning lõi selgema arusaama sellest, kes vastutab planeeringu elluviimise, koordineerimise ja seire eest.

Alates 2018. aastast on maakonnaplaneeringutel puudunud selge kohapealne omanik. Planeerimispoliitikat kujundanud ministeeriumid ja alates 2025. aastast Maa- ja Ruumiamet on täitnud riikliku planeeringute heakskiidu andja rolli, kuid ruumilise arengu sisuline regionaalne koordineerimine katkes.

Kohalikud omavalitsused jäid üldplaneeringute koostamisel ilma kohapealsest partnerist, kes aitaks tõlgendada maakonnaplaneeringute suuniseid ning koordineerida nende elluviimist.

Seos valdkonnapoliitika ja riigi investeeringutega on nõrk

Valitsusasutused ei ole maakonnaplaneeringute prioriteete piisavalt oma valdkonnapoliitikaga sidunud. Selle tulemusena võivad planeeringutes kavandatud riiklikud lahendused, näiteks taristuprojektid ja teenuste paiknemise arengusuunad, konkureerida valdkondlike kavadega ning nende elluviimine ei pruugi olla eelarvega tagatud.

Maakonnaplaneeringute elluviimist on mõjutanud ka haldusreform. Ühinenud kohalike omavalitsuste ruumilise arengu prioriteedid on varasemaga võrreldes muutunud, eriti keskuste hierarhia küsimustes.

Lisaks algatati maakonnaplaneeringute koostamine ja koostati nende lähteseisukohad kuni 2015. aastani kehtinud planeerimisseaduses sätestatud ülesannete alusel. Planeeringute elluviimine ja uute üldplaneeringute koostamine toimub aga kehtiva planeerimisseaduse alusel, mis annab maakonnaplaneeringutele varasemast tugevama kaalu ja ülesanded, sealhulgas asustuse suunamisel. Praktikas tekitab see planeeringuliikide rollijaotuses jätkuvalt arusaamatusi.

Maakonnaplaneeringute mõju erineb piirkonniti

Suuremad linnapiirkonnad ja kasvukeskused

Harjumaal ja Tartumaal toimus maakonnaplaneeringute koostamine tihedas koostöös kohalike omavalitsustega. Maakonnaplaneeringud aitasid ohjata valglinnastumist ning säilitada rohevõrgustikku ja põllumajandusmaid. Maakonnaplaneeringutes määratud keskkonnaväärtuste raamistik võeti üldplaneeringutes valdavalt üle.

Probleeme põhjustavad maakonnaplaneeringutesse kavandatud suurprojektid, mille elluviimise kohta puudub kindel ajakava. Selliste projektide hulka kuuluvad näiteks Tallinna ringraudtee ja uued maanteed. Kohalikud omavalitsused peavad kavandatud objektide jaoks maad reserveerima, kuigi riik ei ole veel otsustanud, millal või kas projektid ellu viiakse.

Ülevaatuses leiti, et Tallinna ja Tartu linnapiirkondi tuleb käsitleda senisest terviklikumalt, planeerides linna ja selle lähiümbrust koos, mitte üksnes kohalike omavalitsuste halduspiiride kaupa. Riik on teadvustanud koostöö ja koosplaneerimise vajadust uue üleriigilise planeeringu koostamisel. Selle elluviimiseks kavandatakse Tallinna ja Tartu linnapiirkondades uute maakonnaplaneeringute koostamist.

Kiiresti kasvavad omavalitsused

Kiiresti kasvavates omavalitsustes on maakonnaplaneeringud toetanud tasakaalustatud ruumilist arengut. Asustuse suunamata laialivalgumise pidurdamine ning taristukoridoride, rohevõrgustike, väärtuslike põllumajandusmaade ja kaitstavate väärtuste arvestamine on aidanud hoida looduskeskkonda ja kultuuripärandit.

Arendussurve all olevad kohalikud omavalitsused on mõnel juhul teinud üldplaneeringu koostamisel ettepanekuid maakonnaplaneeringu muutmiseks, näiteks rohekoridori kitsendamiseks või teekoridori nihutamiseks. Maakonnaplaneeringutes on tehtud muudatusi koostatavate üldplaneeringute alusel. See näitab riigi ja kohalike omavalitsuste partnerluse toimimist keeruliste ruumiküsimuste lahendamisel.

Täiendavat tööd ja vaidlusi on põhjustanud maakonnaplaneeringute ajakohastamata ruumiandmed. Kohalikud omavalitsused on üldplaneeringute koostamisel leidnud üldistatult koostatud ja uuendamata kaardimaterjalist ebatäpsusi, näiteks rohevõrgustike ja väärtuslike põllumajandusmaade puhul.

Seetõttu tuleb aktiivsete kasvupiirkondade maakonnaplaneeringuid ja nende alusandmeid sagedamini ajakohastada ning kaasata kohalikud omavalitsused tihedalt sellesse protsessi.

Kahaneva rahvaarvuga piirkonnad ja äärealad

Hõreasustusega ja kahaneva rahvaarvuga piirkondade maakonnaplaneeringutes seati eesmärgiks säilitada keskustes põhiteenused, parandada ühendusi ja juurdepääsetavust ning hoida elukeskkonna kvaliteeti. Maakonnaplaneeringute panus nende eesmärkide saavutamisse on siiski jäänud tagasihoidlikuks.

Mitmed eesmärgid olid liiga üldised või ambitsioonikad ning nende saavutamiseks puudusid realistlikud elluviimisplaanid ja vajalikud ressursid. Mõnel juhul ei olnud eesmärgid kooskõlas demograafiliste suundumuste, teenuste tegeliku nõudluse ega piirkonna võimekusega või eeldasid muutusi, mis ei olnud halduslikult või sisuliselt realistlikud. See vähendas maakonnaplaneeringute usaldusväärsust praktiliste otsuste alusena.]

Saartel ja äärealadel on maakonnaplaneeringutes käsitletud piirkondadele olulisi küsimusi, nagu ühenduste parandamine, varustuskindluse suurendamine ja püsiasustuse hoidmine. Tegevuskava, vastutuse ja rahastuse puudumise tõttu ei ole need ootused alati realiseerunud.

Kohalikud omavalitsused hindavad seda, et piirkondade vajadused on maakonnaplaneeringutes riigi tasandil sõnastatud. Samal ajal tõid uuringus osalenud omavalitsused esile, et riigipoolne toetus konkreetsete lahenduste elluviimiseks on enamasti puudunud.

Üldplaneeringute seos maakonnaplaneeringutega

Haldusreformi järel oli kehtivast maakonnaplaneeringust lähtuva uue üldplaneeringu koostamise kohustus 52 kohalikul omavalitsusel 79-st. Enam kui pooltes asjaomastes omavalitsustes oli üldplaneeringu koostamine lõppenud või lõppjärgus. Maa- ja Ruumiameti andmetel oli 2025. aasta lõpuks kehtestatud 38 üldplaneeringut.

Üldplaneeringutes on maakonnaplaneeringute põhimõtteid ja kasutustingimusi valdavalt järgitud ning kohalikke olusid arvestades täpsustatud. Kui maakonnaplaneeringu lahendus on olnud liiga üldine või muutunud oludes ebasobiv, on kohalikud omavalitsused teinud ettepanekuid maakonnaplaneeringu muutmiseks. Ettepanekute põhjendatust on Maa- ja Ruumiamet koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga heakskiidu andmisel hinnanud.

Praktikas ei ole maakonnaplaneeringu täpsustamise ja muutmise piir alati üheselt selge. Samuti on maakonnaplaneeringu tingimuste vähese tundmise või suure arengusurve korral esinenud eksimusi, näiteks maakonnaplaneeringuga reserveeritud teekoridoris elamuarenduse detailplaneeringu algatamist.

See osutab vajadusele parandada maakonnaplaneeringute kohta käiva teabe kättesaadavust ja kohalike omavalitsuste planeerimisalast pädevust.

Kogukondade kaasamine

Kogukondade osalemine maakonnaplaneeringute koostamisel on olnud piirkonniti erinev. Suuremates keskustes leidsid avalikud arutelud laiemat kõlapinda, kuid hajaasustusega piirkondades piirdus kaasamine sageli formaalsete teabepäevadega. Kui planeering ei jõudnud sisuliselt kohalike elanikeni, väljendus see hiljem väheses toetuses planeeringu elluviimisele või vastuseisus üksikutele meetmetele.

Maakonnaplaneering ei ole olemuselt kogukonnaga kokkuleppe saavutamise dokument, vaid riigi ja kohalike omavalitsuste strateegilise ruumilise arengu sünkroniseerimise instrument. Praktika näitab siiski, et kogukondade ootused varajasele ja sisulisele kaasamisele kasvavad, eriti konkreetse ruumikasutuse küsimustes.

Varakult saavutatud kokkulepped loovad paremad eeldused planeeringulahenduste hilisemaks omaksvõtuks. Seetõttu tuleb ka strateegiliste maakonnaplaneeringute koostamisel pöörata tähelepanu kohalikele aruteludele ja interaktiivsetele kaasamislahendustele, et inimesed oleksid algusest peale kaasatud ning teadlikud planeeringu mõjust.

Maakonnaplaneeringud on loonud eeldusi suurinvesteeringuteks

Maakonnaplaneeringud on loonud eeldused paljude olulise ruumilise mõjuga ja kogu Eesti arenguks tähtsate ehitiste rajamiseks.

Üks näide on Sopi-Tootsi taastuvenergeetikaala, kus taastuvenergia tootmine käivitus 2025. aastal. Piirkonda kavandati tuuleenergia arendamine 2013. aastal kehtestatud Pärnu maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringuga. Täpsem, Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering, kehtestati 2016. aastal.

Kehtivate joonehitise maakonnaplaneeringute alusel on jätkunud Tallinna–Tartu ja Tallinna–Pärnu–Ikla 2+2 maanteede ning Rail Balticu raudtee maatoimingud, projekteerimine ja ehitamine.

Alates 2015. aastast kehtiva planeerimisseaduse kohaselt kavandatakse suure riikliku või rahvusvahelise huviga maakonnaülese tähtsusega ehitised üldjuhul riigi eriplaneeringuga. Seetõttu tuleb edaspidi maakonnaplaneeringute koostamisel hinnata, milline on selliste ehitiste kohane käsitlusviis maakonnaplaneeringutes.

Riigi, kohalike omavalitsuste ja kogukondade roll

Riigi roll

Riigi ülesanne on anda ruumilise arengu strateegiline suund ja vajalikud tööriistad arengu ruumiliseks suunamiseks. Üleriigilise planeeringu ja teiste strateegiliste arengudokumentide kaudu seab riik ruumilise arengu üldised eesmärgid ning kehtestab vajaduse korral valdkondlike õigusaktidega ühtsed nõuded looduse, kultuuripärandi ja teiste ühishuvide kaitsmiseks.

Riigiasutused peavad maakonnaplaneeringutes kokku lepitud arengu-, taristu- ja teenusevajadused siduma oma programmide, arengukavade ja rahastamisplaanidega. See aitab vältida olukorda, kus planeeringus kavandatu ja riigi eelarvestrateegiad ei ole omavahel kooskõlas.

Riigi ülesanne on toetada planeerimisreeglite ühtlustamist ja maakonnaplaneeringute andmete ajakohasena hoidmist ning luua planeeringute elluviimiseks selged õiguslikud hoovad ja seosed eelarveprotsessiga.

Kohalike omavalitsuste roll

Kohalikud omavalitsused on maakonnaplaneeringute elluviimise võtmetasand, sest üldplaneeringute, detailplaneeringute ja ehituslubade kaudu toimub tegelik ruumi kujundamine.

Kohalike omavalitsuste ülesanne on:

• järgida ja täpsustada üldplaneeringutes maakonnaplaneeringute põhimõtteid ja kasutustingimusi;
• arvestada detailplaneeringute koostamisel ja ehituslubade andmisel maakonnaplaneeringust tulenevate nõuetega;
• kaasata kohalikke elanikke ning selgitada planeeringu eesmärke ja mõju;
• teha kohaliku omavalitsuse piire ületavates küsimustes koostööd naaberomavalitsustega.

Omavalitsuste koostööd eeldavad näiteks ühistranspordi korraldamine, omavahel ühendatud kergliiklusteed, piiriülesed veemajanduslahendused ning avalike teenuste ruumilise paiknemise kavandamine. Selline koostöö on seni toimunud valdavalt projektipõhiselt ning seda toetav süsteemne koostööraamistik puudub.

Kogukonna roll

Kohalike elanike teadmised ja toetus aitavad maakonnaplaneeringute eesmärke ellu viia. Aktiivsed kogukonnad on näiteks toetanud pärandmaastike säilitamist, lähtudes maakonnaplaneeringute suunistest.

Riik ja kohalikud omavalitsused peavad planeeringute eesmärke ja tähendust kohaliku arengu jaoks selgitama planeeringu koostamise algusest peale. Samuti tuleb parandada kogukondlike algatuste ja mittetulundusühingute kaasamist planeeringute alusel elluviidavatesse projektidesse.

Maakonnaplaneeringute süsteemi arendamise põhisuunad

Ülevaatuse tulemusena esitati neli peamist soovitust maakonnaplaneeringute süsteemi tugevdamiseks.

1. Korrapärane ülevaatus ja seire ning kiirem uuendamine

Korrapärane seire aitab varakult tuvastada planeeringute rakendamise kitsaskohti ning hinnata, millised lahendused on toiminud ja millised vajavad korrigeerimist.

Maakonnaplaneeringute kiirem uuendamine ja ajakohastamine võimaldab reageerida ühiskonna muutuvatele vajadustele, parandab planeeringute kohanemisvõimet ning aitab vältida nende vananemist.

2. Selgem rollijaotus ja vastutus

Riigi, kohalike omavalitsuste ja kogukondade rollid maakonnaplaneeringute elluviimisel vajavad täpsustamist. Riik seab üldised sihid ja tagab vajalikud riigi ressursid, kohalik omavalitsus kohandab lahendused kohalikele oludele, lisab kohalikud ressursid ja viib need ellu ning kogukond panustab kohalike teadmiste ja toetusega.

Planeeringute elluviimist peavad toetama tegevuskavad, kokkulepped ning maakondlik või regionaalne kohalike omavalitsuste ülene koostöö. Selgem vastutus aitab vältida olukordi, kus regionaalsed küsimused jäävad eri asutuste vastutusalade vahele.

3. Kohalike omavalitsuste pädevuse suurendamine

Kohalikud omavalitsused vajavad maakonnaplaneeringute rakendamiseks koolitusi, juhendeid ja digitaalseid tööriistu.

Paremad teadmised aitavad vähendada maakonnaplaneeringuga vastuolus olevate otsuste tegemise ohtu, parandada riigi ja kohalike omavalitsuste koostööd ning selgitada planeeringu eesmärke ja tingimusi kogukonnale.

4. Digitaalsete andmete kasutatavuse parandamine

Kehtivad maakonnaplaneeringud on koostatud valdavalt tekstidokumentide ja PDF-joonistena. Sellisel kujul on planeeringutega seatud ruumiliste kitsenduste andmete kooskasutamise võimalused piiratud ning automatiseeritud otsustusprotsessides on keeruline saada hõlpsasti tõendatavaid ja üheselt tõlgendatavaid vastuseid.

Tulevikus tuleb maakonnaplaneeringuid koostada struktureeritud andmestikuna. Üldplaneeringutega tehtavad maakonnaplaneeringu muudatused ja täpsustused tuleb viia ka maakonnaplaneeringu andmetesse.

Ajakohased ja standardsel kujul andmed vähendavad käsitsi tehtavat tööd ja tõlgendamisvajadust ning kiirendavad ruumiotsuste ettevalmistamist.

Maakonnaplaneeringute tulevane roll

Uutele ühiskondlikele väljakutsetele ruumiliselt reageerimiseks tuleb ruumilise arengu suunamiseks kokkuleppeid sõlmida senisest operatiivsemalt. See puudutab eelkõige olukordi, kus ei kavandata konkreetset ehitist, vaid suunatakse laiema maa-ala ruumilist arengut.

Maakonnaplaneeringu instrument peab olema paindlikum ning võimaldama nii strateegilist maakasutuse suunamist kui ka vajaduse korral asukohapõhiste tingimuste seadmist.

Täpsustada tuleb maakonnaplaneeringute funktsioone teiste regionaalse arengu dokumentide kõrval. Kohalike omavalitsuste üleselt koostatakse maakonna arengustrateegiaid, piloteeritakse regionaalsete arengulepete instrumenti ning linnapiirkondadele on võimalik koostada säästva linnaliikuvuse kavasid.

Dubleerimise vältimiseks ja regionaalse arengu suunamise selguse tagamiseks tuleb täpsustada nende dokumentide omavahelised seosed ning viis, kuidas tasakaalustatakse eri valitsemistasandite huve.

Planeerimissüsteemi revisjoni käigus tuleb uuesti mõtestada maakonnaplaneeringute roll ja funktsioonid, arvestades muu hulgas järgmisi suundi:

• maakonnapõhiselt planeerimiselt regionaalsele planeerimisskaalale liikumine ning maakonnaplaneeringute koondamine toimepiirkondadel põhinevateks regionaalplaneeringuteks;
• regionaaltasandi planeeringute ülesannete ja rõhuasetuste piirkondlik varieerimine vastavalt arenguvajadustele ja ruumilistele eripäradele;
• maakonnaplaneeringutega seatavate asukohapõhiste kitsenduste tähenduse täpsustamine ning maakonnaplaneeringute õigusliku ja sisulise tähenduse ajakohastamine riigi ruumilise arengu suunamise strateegilise dokumendina;
• maakonnaplaneeringute tihedam sidumine teiste regionaalse arengu suunamiseks kasutatavate instrumentidega;
• maakonnaplaneeringute koostamine viisil, mis võimaldab lihtsustada planeeringutele tuginevaid menetlusi ja kasutada automatiseeritud vastuskontrolle.

Uute maakonnaplaneeringute koostamine on muu hulgas vajalik koostatava üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ asukohapõhiseks elluviimiseks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostab 2026. aasta lõpuks planeerimissüsteemi revisjoni teekaardi osana esmase ettepaneku maakonnaplaneeringute ajakohastatud funktsioonide kohta, lähtudes ülevaatuse käigus tuvastatud muudatusvajadustest.

Kokkuvõte

Maakonnaplaneeringud on aidanud ohjata asustuse kontrollimatut arengut ning suunata ruumilist arengut nii kohalikul kui ka riigi tasandil, kuid nende mõju on olnud piiratud. Mitme ülesande osas vajab maakonnaplaneeringu roll ruumilise arengu suunajana tugevdamist.

Maakonnaplaneeringute mõju tugevdamiseks tuleb:

• siduda planeeringutes kokku lepitud lahendused paremini valdkonnapoliitika, programmide ja rahastamiskavadega;
• täpsustada riigi, kohalike omavalitsuste ja kogukondade rollid ning vastutus;
• korraldada maakondlik või regionaalne kohalike omavalitsuste ülene koostöö;
• rakendada korrapärast seiret ja maakonnaplaneeringuid kiiremini uuendada;
• toetada kohalike omavalitsuste planeerimisalast pädevust;
• parandada planeeringute digitaalsete andmete ajakohasust ja kasutatavust;
• täpsustada maakonnaplaneeringute seost teiste regionaalse arengu instrumentidega.

Maakonnaplaneeringute edasine roll, funktsioonid ja seos teiste regionaalse arengu instrumentidega täpsustatakse planeerimissüsteemi revisjoni käigus.ndmed toetaksid tulevikus paremini digilahendusi ja automatiseeritud menetlusi.