Vastavalt planeerimisseaduse § 3 lõike 6 punktidele 3 ja 4 on valdkonna eest vastutavale ministrile antud volitus kehtestada nõuded planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele.
Määrus on 1. juulist 2015 kehtiva planeerimisseaduse rakendusakt, mis reguleerib nii kohaliku omavalitsuse kui ministeeriumite koostatud planeeringute vormistamist ja ülesehitust. Määrus kehtib kõigile planeeringutele olenemata planeeringu liigist va üleriigiline planeering.
Määrusega seatud nõuded näevad ette, et kõik kehtestatavad planeeringud on digitaalselt vormistatud. Selline nõue tagab, et planeeringuid saab säilitada digitaalselt üleriigilises planeeringute andmekogus ning planeeringulahendust saab efektiivsemalt kasutada edaspidise ehitustegevuse ja maakasutuse alusena. Ühtne vormistamine omakorda lihtsustab kõigi osapoolte jaoks planeeringute sisuga tutvumist.
Planeeringu vormistatavad osad on planeerimise tulemusena valminud seletuskiri ja joonised ning planeeringu juurde kuuluvad lisad. Planeeringu joonised koosnevad nõuete järgi vormistatud digitaalsetest kihtidest ning nende kihtide loetavalt kujundatud esituskujudest.
Planeeringu seletuskiri, jooniste esituskujud ja planeeringu juurde kuuluvad lisad peavad olema avatavad vabavaralise tarkvara abil (OpenOffice, PDF lugemise tarkvara, veebibrauserid jt), et tagada kõigile juurdepääs teda huvitavale infole ilma erialaste programmideta. Samas nähakse planeeringu jooniste digitaalsetele kihtidele ette nõuded just erialaliste joonestus- ning geoinfoprogrammidega vormistamisele. Kuid planeeringud ei saa olla kasutatavad ainult elektroonilises keskkonnas, mõnikord on vajalik teha planeeringust ka paberkandjal koopiaid. Seepärast peab planeering – eelkõige seletuskiri ja esituskujud – olema vormistatud selliselt, et seda saab loetaval kujul välja trükkida. Jooniste esituskujud ongi digitaalsete kihtide kujundatud ja küljendatud versioonid (tavaliselt pdf kujul). Seega on määrusega seatud nõuded ühelt poolt kõikide planeeringute digitaalseks vormistuseks ja teiselt poolt ka paberil kasutamiseks.
Määruse § 3 sätestab nõuded planeeringu seletuskirjale. Seal on toodud põhimõttelised osad, millest sõnaline osa ehk planeeringu tekst peab koosnema. Seletuskirjast peab selguma tervikliku ruumilahenduse mõte ning tingimused selle saavutamiseks ja tagamiseks. Määruse §-s 4 seatakse nõuded planeeringu jooniste esituskujule (neid nimetatakse tavaliselt lihtsalt joonisteks). Need on vajalikud selleks, et vormistatav joonis oleks loetav ja kehtestatud planeeringulahendus eristatav alusandmetest.
Määrusega seatud nõuded jooniste digitaalsetele kihtidele (määruse § 5) aitavad edaspidi planeeringuid digitaalselt kasutada. Planeerimisseadusest tulenevalt esitab planeeringu koostamise korraldaja kehtestatud planeeringu Planeerimisseaduse § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates. Kehtestamise järgselt veebis esitletav ja väljatrükina kättesaadavaks tehtav kehtestatud planeering peab kajastama planeeringusse selle kehtestamise järel tehtud muudatusi koos viidetega muudatuste alustele. Planeeringu kehtestamise järel tehtud muudatused tuleb vormistada ja esitada planeeringute andmekogusse käesoleva määruse nõuetest lähtudes (määruse § 6).
Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitavate nõuete määruse ja määruse lisades 1-9 toodud nõuete selgitamiseks on koostatud juhendid, et abistada planeerijaid ja planeeringu koostamise korraldajaid planeeringu vormistamisel.
