Vastavalt planeerimisseaduse § 4 lõikele 4 on Vabariigi Valitsusele antud volitus kehtestada valitsusasutuste vahelise koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused. Määrus hakkas kehtima 2015. aasta 25. detsembril.
Koostöö tegemise kord on planeerimisseaduse rakendusakt, mis reguleerib planeeringute koostamise korraldaja ja planeeringute koostamisel osalevate asutuste vahelist koostööd ja kooskõlastamisi. Osalemine planeerimismenetluses saab olla kahesugune. Eristatakse koostöötegijaid ning kaasatavaid. Koostöötegijad on haldusorganid, kes annavad hiljem planeeringule kooskõlastuse. Sealjuures peab kooskõlastus tuginema vastuolule õigusaktiga või planeeringuga. Muid antud soovitusi ja arvamusi käsitletakse menetluses arvamusena ning need ei ole planeeringu kooskõlastamata jätmise aluseks. Kaasatavad on kõik muud isikud, kes kaasatakse menetlusse puudutatud õiguste või huvide korral või kes soovivad ise olla menetlusse kaasatud.
Milliste asutustega tuleb planeeringu koostamisel teha koostööd ning planeering hiljem ka kooskõlastada ja millised asutused ja isikud tuleb planeeringu koostamisse kaasata, on toodud iga planeeringuliigi juures eraldi. Näiteks sätestab planeerimisseaduse § 76 lg 1, et üldplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb, ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. Asjaomaste asutuste määratlemisel tuleb vaadata koostöö tegemise korra ja planeeringute kooskõlastamise aluste määrust.
Planeerimisalase tegevuse korraldaja – Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi või muu valitsusasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse – ülesandeks on planeeringu koostamise käigus vajalike menetlustoimingute tegemine. Kooskõlastamine on haldusorganite vahelise koostöö tulemus. Määrusega nimetatakse asutused lähtuvalt nende valitsemisalast või tegevusvaldkonnast, kellega tuleb planeeringu koostamisel koostööd teha ja planeering hiljem kooskõlastada. Määruse §-s 3 toodud nimekiri on sätestatud lahtise loeteluna. Määruse § 2 lg 3 näeb ette, et põhjendatud juhul teeb planeerimisalase tegevuse korraldaja koostööd ja kooskõlastab planeeringu ka määruse §-s 3 nimetamata juhtudel ja nimetamata asutustega, kelle valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub. Sellisel juhul tuleb planeerimisalase tegevuse korraldajal koostöö tegemist ja planeeringute kooskõlastamist põhjendada, sealhulgas selgitada koostöö tegemise ja kooskõlastamise aluseks oleva küsimuse asjakohasust ning kuulumist vastava asutuse valitsemisalasse või tegevusvaldkonda. Planeeringute nö igaks juhuks kooskõlastamiseks saatmine on ebaotstarbekas halduskoormus nii planeeringu koostamise korraldajale kui ka asutusele, kellele planeering kooskõlastamisele saadetakse. Seega tuleb määruses nimetamata juhtudel kindlasti selgitada, miks just antud konkreetse asutusega planeeringu kooskõlastamine vajalik on.
Määrus hõlbustab planeerimisalase tegevuse korraldajate tööd. Koostöö ja kooskõlastamise määruse eelnõu juurde on koostatud seletuskiri. Seletuskirjas on muuhulgas selgitatud, mis on kooskõlastamine ja ning miks on määruses välja toodud just sellised asutused ning kooskõlastamise juhud.