TEEMAD
Kuuluvustunne
Hea planeeringulahendus tekitab kuuluvustunnet. See tähendab planeeringuala iseloomulike joonte rõhutamist, ruumilahenduse kaudu erinevate elanikerühmade omavahelise sidususe soosimist, ruumilise eraldatuse vähendamist ja ligipääsetavuse soodustamist. Võtmenäitajaks on funktsionaalne avalik ruum (kooskäimiskohad väli- ja siseruumides), kuid kuuluvustunnet loovad ka nt rahvakultuurilised elemendid rajatistel (seelikutriibuga bussipeatused Muhus, seelikutriibuga pingikatted lennujaamas). Päris uue ruumilahenduse kujundamist kirjeldatakse kohaloomena. Ühtekuuluvustunnet soodustab koosloomel põhinev ruumilise planeerimise protsess, mille käigus luuakse uusi püsivaid ja sotsiaalseid väärtusi.
EESMÄRK
Ruumilise planeerimise üheks eesmärgiks on luua kuuluvustunnet soodustavaid eripäraseid paiku, mis tugevdavad identiteeti ning pakuvad sotsialiseerumis- ja suhtlusvõimalusi.
KONTROLLKÜSIMUSED
Kontrollküsimused on suunavad ning aitavad kaalutleda üld- ja detailplaneeringu kestlikkust ja kvaliteeti, ent ei anna planeeringule kvantitatiivset hinnangut. Küsimused on kasulikud eelkõige planeeringu algatamise etapis. Lugemise lihtsustamiseks on küsimused jaotatud keskkonna, sotsiaalmajanduslike ja kultuuriliste aspektide alla. Kontrollküsimuste alalehel saab küsimustega tutvuda teemade lõikes ning need interaktiivseks täitmiseks alla laadida.
Kontrollküsimused (8)
Sotsiaalmajanduslik aspekt
- Kas planeeringulahendus tugevdab koha identiteeti ja sotsiaalset ühtekuuluvust, luues võimalusi suhtlemiseks ja kogukonna tunnetamiseks? Vt ka kuuluvustunde lühijuhendit
- Kas kohalikke ja piirkondlikke väärtusi ning kogukondade ja üksikisikute ajalugu väärtustatakse planeeringulahenduse kaudu (nt materjalikasutuse, kujunduse, ehituse ja haldamise kaudu ning pärandatakse tulevastele põlvkondadele)?
- Kas on arvestatud universaaldisani põhimõtetega, et tagada ruumi turvalisus ja kasutamismugavus (eri liikujagrupid, mh vaegliikujad, eri vanusegrupid) ning kõigi kogukonnaliikmete juurdepääs ja kaasatus? Planeering peaks võimaldama igast hoonest liikuda äärekivideta mööda jalgteid, rattateid mööda kõigisse planeeritud hoonetesse, ühistranspordi peatustesse, parkidesse ning külgnevatesse tänavatesse. See tagab füüsilise ligipääsu planeeringu sees ning planeeringu ümbruses. Kõnniteede puhul peaks olema tagatud vähemalt 2m laiune puhas liikumisruum (sh ei tohi olla poste, auke jms), sõiduteedega lõikumisel on oluline allalastud äärekivi.
Keskkonna aspekt
- Kas uue tehiskeskkonna kavandamisel väärtustatakse olemasolevat taimestikku ja kasutatakse elurikkust tagavaid looduspõhiseid lahendusi, et säilitada piirkonna tuttavlikkus ja äratuntavus?
- Kas planeeringulahendus arvestab maastiku- ja loodusväärtustega (väärtuslikud loodusmaastikud sh metsad, mereäärsed alad, mitmekülgseid maastikuelemente sisaldavad põllumaastikud jne) võimendades nende positiivseid mõjusid ja suurendades seeläbi inimeste sidusust piirkonnaga?
Kultuuri aspekt
- Kas planeeringulahenduses on kaalutud olemasoleva hoonestuse kasutamist uusehituse asemel või integreerib olemasolevat uuega, et säilitada piirkonna tuttavlikkus ja äratuntavus?
- Kas on kasutatud täiendavaid kaasamis- ja osalusplaneerimise meetodeid lisaks planeerimisseaduse miinimumnõuetele (nt kogukondade kaasamise tase lähtuvalt kaasamishierarhiast, kaasav kujundus, ettepanekutega arvestamine)? Vt ka kuuluvustunde lühijuhendit ja ning ringsus planeerimines lühijuhendit (kaasamine ja kommunikatsioon planeerimises on viimane näide detailplaneeringu tasandil).
Kontrollküsimused (8)
Sotsiaalmajanduslik aspekt
- Kas planeeringulahendus tugevdab koha identiteeti ja sotsiaalset ühtekuuluvust, luues võimalusi suhtlemiseks ja kogukonna tunnetamiseks? Vt ka kuuluvustunde lühijuhendit
- Kas kohalikke ja piirkondlikke väärtusi ning kogukondade ja üksikisikute ajalugu väärtustatakse planeeringulahenduse kaudu (nt materjalikasutuse, kujunduse, ehituse ja haldamise kaudu ning pärandatakse tulevastele põlvkondadele)?
- Kas on arvestatud universaaldisani põhimõtetega, et tagada ruumi turvalisus ja kasutamismugavus (eri liikujagrupid, mh vaegliikujad, eri vanusegrupid) ning kõigi kogukonnaliikmete juurdepääs ja kaasatus? Planeering peaks võimaldama igast hoonest liikuda äärekivideta mööda jalgteid, rattateid mööda kõigisse planeeritud hoonetesse, ühistranspordi peatustesse, parkidesse ning külgnevatesse tänavatesse. See tagab füüsilise ligipääsu planeeringu sees ning planeeringu ümbruses. Kõnniteede puhul peaks olema tagatud vähemalt 2m laiune puhas liikumisruum (sh ei tohi olla poste, auke jms), sõiduteedega lõikumisel on oluline allalastud äärekivi.
Keskkonna aspekt
- Kas uue tehiskeskkonna kavandamisel väärtustatakse olemasolevat taimestikku ja kasutatakse elurikkust tagavaid looduspõhiseid lahendusi, et säilitada piirkonna tuttavlikkus ja äratuntavus?
- Kas planeeringulahendus arvestab maastiku- ja loodusväärtustega (väärtuslikud loodusmaastikud sh metsad, mereäärsed alad, mitmekülgseid maastikuelemente sisaldavad põllumaastikud jne) võimendades nende positiivseid mõjusid ja suurendades seeläbi inimeste sidusust piirkonnaga?
Kultuuri aspekt
- Kas planeeringulahenduses on kaalutud olemasoleva hoonestuse kasutamist uusehituse asemel või integreerib olemasolevat uuega, et säilitada piirkonna tuttavlikkus ja äratuntavus?
- Kas on kasutatud täiendavaid kaasamis- ja osalusplaneerimise meetodeid lisaks planeerimisseaduse miinimumnõuetele (nt kogukondade kaasamise tase lähtuvalt kaasamishierarhiast, kaasav kujundus, ettepanekutega arvestamine)? Vt ka kuuluvustunde lühijuhiendit
- Kas kavandatav planeeringulahendus säilitab olemasolevaid kogukonna poolt kasutatud ja kättesaadavaid ruume ja teenuseid või loob eri ühiskonnagruppidele uusi kooskäimisvõimalusi? (nt kavandades 10 või enamat elamisühikut luuakse ühtlasi ka funktsionaalset avalikku vabaõhu ruumi, sh istumisvõimalused, haljastus, vaatekoridorid) Kogukonnale, sh eri ühiskonnagruppidele, kättesaadavad teenused, kaubad, üüripinnad jne
TÖÖRIISTAD
UUS JUHEND
Lühijuhend: kuuluvustunne
Kuuluvustunde kohta valmis projekti raames uus lühijuhend. Juhendist leiate konkreetseid näpunäiteid planeeringuala ülevaatuse, planeeringulahenduse väljatöötamise ja planeeringu elluviimise etappideks.
HENDRIKSON DGE / 10.12.24
DIGITÖÖRIISTAD
New European Bauhaus TOOLBOX
Uue Euroopa Bauhausi (NEB) eripära seisneb
kestlikkuse, ilu ja sotsiaalse kaasatuse ühendamises elukeskkonna kujundamisel. NEB tähtsustab oma tööpõhimõtetes osalusprotsesse, mitmetasandilist
kaasamist ja transdistsiplinaarset lähenemist.
RAMBOLL JT / 23.11.23
DIGITÖÖRIISTAD
ADP’s SBE Toolkit
Sustainability, Belonging and Engagement toolkit ehk kestlikkuse, kuuluvustunde loomise ja kaasamise tööriistakast.
INSIGHT / 02.02.2021
DIGITÖÖRIISTAD
Our City Plans Toolbox
Juhend aitab linnadel muuta planeerimisprotsessi kaasavamaks ja integreeritumaks.
UN HABITAT / 2024
JUHENDID
Belonging design principles: A resource guide for building belonging
Belonging Design Principles on ajakirja Othering & Belonging (UC Berkeley) väljaanne eesmärgiga ühendada teadlased, poliitikakujundajad jt sidusrühmad, kõrvaldamaks tõkked kaasava, õiglasema ja kestlikuma ühiskonna loomise teelt.
OTHERING & BELONGING INSTITUTE/ 08.02.23
JUHENDID
Urban Belonging Project
Projekti “Urban Belonging” algatas 2021. aastal planeerijate ja teadlaste kollektiiv Kopenhaagenis ja Amsterdamis eesmärgiga kaardistada linna kohalike kogukondade kogemusi.
TANTLAB JT / 2021
JUHENDID
Placemaking Europe
Euroopa võrgustik, mis ühendab praktikud, akadeemikud, kogukonnajuhid, turuosalised ja poliitikakujundajaid kohakujunduse valdkonnas.
PLACEMAKING EUROPE
ALUSDOKUMENDID
Strateegia “Eesti 2035”
Koostöömeelne ühiskond põhineb ühtekuuluvustundel ning inimeste valmisolekul aktiivselt panustada ühiste eesmärkide saavutamisse ning hüvede loomisse.
Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted
Mitmekesisus – hea ruumilahendus toetab elavaid ja segakasutusega naabruskondi ning aitab vältida segregatsiooni.
Hea ruumilahendus loob tänapäevaste vahendite abil keskkonda, mis kultuuripärandi austamise kõrval loob ka uusi kultuuriväärtusi ja toetab bioloogilist mitmekesisust.
Sotsiaalne sidusus – hea lahendus arendab ühiseid väärtuseid. Hea ruumilahendus ei täida üksnes funktsionaalseid, tehnilisi ja majanduslikke nõudeid, vaid ka seob inimesi ja suurendab omavahelist lävimist.
Ehituse pikk vaade 2035
Ruumi loomisel peetakse kohaliku kogukonna ja huvitatud osapooltega dialoogi ning arvestatakse nende huve ja vajadusi.
Ettepanekuid Tööriistakasti täiustamiseks saab esitada siin.
