Lühijuhend: ringsus planeerimises
Ringsus planeerimises on lähenemisviis, mis toetub ringmajanduse põhimõtetele, kavandades taristut ja maakasutust nii, et vähendatakse jäätmete teket, soodustatakse ressursside korduskasutust ja leevendatakse inimtegevuse kahjulikku mõju looduskeskkonnale, et tagada kestlik ja kvaliteetne elukeskkond ning sotsiaalmajanduslik areng.
KUULUB TEEMA ALLA:
Eesmärk: ringmajanduse põhimõtete sektoriteülene integreerimine moodustab osa laiemast ühiskondlikust üleminekust ressursse säästvale eluviisile. Selline üleminek toetab Pariisi kokkuleppe, Euroopa roheleppe ja riikliku strateegia Eesti 2035 eesmärkide saavutamist, et Eesti oleks 2050. aastaks konkurentsivõimeline, teadmispõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada (Ringmajanduse valge raamat, 2022).
Käesoleva lühijuhendi eesmärk on võimestada planeerijaid märkama läbi erinevate näidete ringsuse ja planeerimise süsteemseid seoseid ning panustama läbi kestliku ja kvaliteetse ruumiplaneerimise ringmajanduse juurutamisse.
Ringsuse põhimõtted planeerimises
Erinevalt tänapäevase kapitalistliku majanduse lineaarsest tooda-tarbi-viska minema loogikast keskendub ringmajandus (circular economy) majandussüsteemi taas ringseks kujundamisele, et saavutada ressursside võimalikult pikaajaline ja kestlik kasutamine, viia miinimumini jäätmete teke ja siduda majanduskasv lahti taastumatu toorme kasutamisest.
Tegeledes otseselt ressursside kasutustingimuste määramise ja suunamisega, võib ruumiplaneerimine toimida nii ringmajanduse võimaldaja kui pärssijana. Ringmajanduslik lähenemine ruumiplaneerimisele aitab pöörata tähelepanu ressursside kestlikule haldamisele. Samas ei saa ringses planeerimises keskenduda puhtalt materjalivoogude põhisele kvantitatiivsele lähenemisele, kuna nii jäävad tähelepanuta paljud horisontaalsed ja kvalitatiivsed teemad, mis on süsteemsete muutuste elluviimisel määrava tähtsusega (Williams, 2019).
Ringse lähenemise ja planeerimise omavaheliste seoste paremaks mõistmiseks kasutame viimastel aastakümnetel populaarsust kogunud algse RE-mudeli (vähendamine, korduskasutus ja ringlusesse võtmine ehk reduce, reuse, recycle) täiendatud, 10 strateegiaga versiooni (Pottinger et al, 2017, Reike et al., 2018, Arjus 2024).
Ringsuse põhimõtete paremaks mõistmiseks välja pakutud 10 strateegiat ja nende seos ruumiloome ja planeerimisega
| Mõju tasand | Ringlusstrateegia | Seos ruumiloome ja/või planeerimisega |
|---|---|---|
| Tootmise ja kasutuse tõhusus | R0, keeldumine (Refuse) | Keeldumise all peetakse silmas muutusi väärtushoiakutes. Teadlikkuse tõusuga keskkonnamõjudest kaalutakse läbi, kas ressursikasutus on elukvaliteedi tõstmiseks ja kestlikkuse toetamiseks vajalik. Heaks näiteks on hoiaku muutus seoses valglinnastumise ja maakasutusega. Kui seni on asulate kasv toimunud suuresti laiali valgumise teel läbi eramajade arenduste, mis on mh suurenenud ka vahemaad elu- ja töökohtade vahel, siis keeldumise põhimõtte rakendamine toob kaasa hoiaku, kus planeerimistingimused, elanike valikud ja turg soosiksid kompaktsemalt elamist, tihendades asulaid ja hõivates seeläbi vähem looduslikku maad arendustegevusteks. Keeldumine hõlmab ka olemasolevate hoonete kasutamist uute rajamise asemel (vt ka R3, R4 ja R5). |
| R1, ümberkujundamine (Rethink) | Ruumiloome kontekstis võib ümberkujundamise all pidada silmas eelneva punkti jõustamist, muutmaks asukoha valikuga seotud käitumisharjumusi ja hoiakuid. Näiteks selleks, et muuta käitumisharjumusi ja hoiakuid elukoha valikul, tuleb oluliselt muuta nii pakutavaid eluruume kui ümbritsevat keskkonda. Seda saab teha, kasutades uudseid, paindlikkust ja ümberkohandatavust toetavaid disainilahendusi, mis soodustavad maakasutuse multifunktsionaalsust ja kasutusotstarbe mitmekesistamist, ringse disaini kasutamist ehitiste puhul läbi modulaarsuse rakendamise või multimodaalsuse juurutamise liikuvuses. | |
| R2, vähendamine (Reduce) | Vähendamine puudutab tootmis- ja kasutusviiside muutmist sellisel moel, et kuluks vähem ressursse ja energiat. Siia sobitub näiteks 15-minuti linna kontseptsioon eesmärgiga vähendada piirkonna elanike liikuvusjalajälge, tagades elementaarsed teenused ning töökohad elukeskkonna läheduses. Ehituses hõlmab vähendamine näiteks ringse disaini rakendamist, et vähendada uute materjalide kasutuselevõttu, kasutades kas kohalikku materjali või lihtsalt ümbertöödeldavat materjali või juba kasutuses olnud materjale (nt vanade telliste kasutuselevõtt uue hoone rajamisel). | |
| Kasutustsüklite arvu kasvatamine | R3, korduskasutus (Reuse) | Ruumiplaneerimises on kõige klassikalisemad korduskasutuse näited pruunalade taaskasutus ja olemasoleva hoonefondi kasutuses hoidmine (ringsem kinnisvaraturg), samuti ehitusjäätmete käitlemine mittepurustaval moel, et suunata hooneosad korduskasutusse. |
| R4, parandamine (Repair) | Üks olulisi ringmajanduslikke põhimõtteid on väärtuse hoidmine ajas. Parandamine on viis hoida väärtust ajas. Eelmise punktiga seonduvalt aitab parandamine vältida nt loodusliku maa kasutuselevõttu või hoida ja tõsta hoonefondi väärtust. Üldisemalt võib siin välja tuua ka asulate korrashoiu nii tehniliselt kui ka teenuste kättesaadavuse osas, et hoida ja parandada elukeskkonna väärtust. | |
| R5, renoveerimine (Renovate) | Sarnane parandamisega, kuid renoveerimine eeldab üldjuhul suuremat panust, mistõttu ehitussektoris peetakse renoveerimise all silmas peamiselt vanemaid hooneid, kuna nende puhul tuleb hea tulemuse saavutamiseks rohkem vaeva näha ning suuremal määral energiat ja ressursse panustada. | |
| R6, taastootmine (Remanufacture) | Taastootmine tähendab toote või selle osade kasutamist samalaadse asja loomiseks. Näide arhitektuursest lähenemisest on moodulehitised. Moodulitest loodud hooned võimaldavad neid hiljem lihtsamini demonteerida ja uues kohas ressursisäästlikult uuesti kokku panna. | |
| R7, kasutusotstarbe muutmine (Repurpose) | Erinevus taastootmisest seisneb selles, et lahti võetud komponentidest luuakse kasutusotstarvet muutes uue otstarbega tervik. Nt hoone renoveerimine kavandatakse nii, et kui mingil põhjusel on vaja elemendid tulevikus hoonelt eemaldada, siis oleks neid tulevikus võimalik muus olukorras uueks otstarbeks kasutada. Levinuimate näidete seas on ajalooliste hoonete kasutamine kaasaegsete vajaduste rahuldamiseks või olemasoleva taristu kasutamine uuel moel, näiteks raudteetammi ümberkujundamine rohevõrgustiku osana Putukaväila loomisel (SEI, 2022) või Tartu sadamaraudtee trassi ümberkujundamine kergliiklusteeks (Tartu LV, 2024). | |
| Materjali kasuteguri maksimeerimine | R8, ringlussevõtt (Recycle) | Ringlussevõtt tähendab materjali uuesti kasutusele võttu. Näiteks freesasfaldi kasutamine või telliste purustamine, et kasutada seda kas tenniseväljaku kattena või toota sellest uut materjali. Kui lammutusjäätmeid oleks võimalik süsteemselt kasutada suuremate taristuobjektide rajamisel, oleks see säästlikum lahendus kui uute karjääride avamine ja sealt uue toorme ammutamine. Kuna see eeldab täiendavat töötlust ja energiasisendit, on tegu R-hierarhias eelviimase eelistatud lahendusega. |
| R9, energiakasutus | Kui ressursse on maksimaalselt ringluses hoitud, siis viimaseks astmeks on materjalijäätmete likvideerimine ammutades sellest protsessist võimalikult palju energiat. Näiteks võib lagunemisprotsessi tulemusel saadud biogaasi kasutada kütusena kateldes või mootorites. Planeerimises saab pidada silmas vastavate jaamade optimaalset paiknemist. |
Ruumiplaneerimises võime rääkida konkreetselt ringsetest tegevustest ja toetavatest tegevustest (Williams, 2019).
Ringsete tegevuste alla kuuluvad:
- ringlussevõtt ehk materjali kasuteguri maksimeerimine nt läbi koostootmise. Koostootmine tähendab soojus- ja elektrienergia koostootmist tarbijate vahetus läheduses, kusjuures toodetud soojusenergiat kasutatakse tarbevee soojendamiseks, ruumide kütteks või jahutamiseks ja tootmisprotsessides. Kasutades tõhusalt ära ka jääksoojust, on koostootmisjaam keskkonnahoidlikum (sh vähem CO2 heidet) ja kasumlikum kui eraldi tootmine. Koostootmisjaamu on otstarbekas rajada piisava soojuskoormusega asulate ning tööstusettevõtete juurde.
- taastamine viitab protsessile, mille käigus püütakse kahjustatud süsteemi taastada, sageli peetakse siin silmas ökosüsteeme. See võib hõlmata tegevusi nagu metsade uuendamine, soode taastamine või kohalike liikide elupaikadesse tagasi toomine. Eesmärk on suurendada bioloogilist mitmekesisust, parandada ökosüsteemi funktsioone ja luua tervem keskkond.
- kohandatavus on tulevikukindla ja kestliku planeeringu jaoks oluline omadus ja hõlmab nii taristu ja hoonete (näiteks paindlikud ehitised, kus vastavalt nõudluse muutusele on võimalik muuta hoone funktsionaalsust) kui innovatsiooni soodustava keskkonna arendamist. Head lahendust saab lihtsasti ja ressursse säästvalt kohandada muutuvate ühiskondlike, looduslike ja majanduslike tingimustega.
Toetavate tegevuste alla kuuluvad:
- optimeerimine viitab protsesside parandamisele, et maksimeerida ressursitõhusust. Optimeerida aitavad nt erinevad tehnoloogilised lahendused, nagu targa kodu tööriistad, mis aitavad optimeerida energiakasutust läbi ajatamise ja tarbimise parema juhtimise, aga ka kasutamata või vähekasutatud taristule ja hoonetele kasutuse leidmine (näiteks skvottimine), aga ka alakasutatud tänavavalgustusvõrgu rakendamine laiema energiavõrgu osana
- jagamise puhul on heaks näiteks liikuvus. Isiklike sõiduautode kasutuse tõusuga kasvas oluliselt ka ohutuks liikumisruumiks ja auto hoiustamiseks vajaliku taristu maht. Tegemist on suure ruumikasutuse probleemiga, kuna valdava osa ajast auto pargib, mistõttu on kasutusest väljas nii sõiduriist kui selle alla jääv ruum. Jagamise juurutamine aitab ruumi kasutada otstarbekamalt ja kujundada asulad kompaktsemaks ning funktsionaalselt mitmekesisemaks.
- asendamine hõlmab süsteemseid tegevusviiside muutusi, millega on võimalik tagada jätkuv heaolu, vähendades jäätmeteket ja heitmeid või parandades ökosüsteemide toimimist. Näitena võib tuua taastuvenergia kasutamist, madala süsinikujalajäljega ehitiste rajamist süsinikumahukate asemel, kestlike liikumisviiside soosimist, rahvusvaheliste töökohtumiste asendamist virtuaalsetega ja looduspõhiste lahenduste juurutamist taristu kavandamisel.
- lokaliseerimise ehk tegevuste võimalikult kohalikule tasandile toomise kaudu saab ruumikasutus aidata kaasa ringsuse määra kasvatamisele ja vähendada ressursside kasutust sama tulemuse saavutamiseks. Selle näiteks ruumiplaneerimises on mitmefunktsionaalsete piirkondade loomine, kus on tagatud olulised kodulähedased teenused, vähendades transpordist tulenevat heidet ja raiskavat ruumikasutust.
Allpool toodud näited keskenduvad üld- ja detailplaneeringu tasemetele. Vaata ka neile planeeringutasemetele koostatud kontrollküsimusi “ressursse säästev” teema all.
RINGSUS PLANEERINGUTASEMETE LÕIKES
Üldplaneeringus saab ringmajanduse riiklikud eesmärgid siduda kohalike arendusprojektidega, mis on suunatud linna- ja maapiirkondade üleminekule traditsiooniliselt lineaarselt tarbimismudelilt kestlikumale, taastuvamale ja majanduslikult tasakaalustatumale süsteemile. Käesolev lühijuhend annab lähtuvalt planeerimisseaduse teemavaldkondadest ja ringmajanduse põhimõtetest planeerijatele ja KOV ekspertidele üldplaneeringu tasandil suuniseid viies prioriteetses valdkonnas, mis toetavad planeerimissüsteemi ringsemaks muutmist: maakasutus, liikuvus ja transport, jäätmekäitlus, rohe- ja sinivõrgustik ning energeetika.
Samas on oluline meeles pidada, et kuigi ruumiline planeerimine on kasulik vahend ringmajandusele ülemineku toetamiseks, ei ole kõik vajalikud muutused saavutatavad üksnes planeerimisega. Ringmajandusele üleminek nõuab süsteemseid muudatusi poliitilise tasandi otsustes, hangetes (keskkonnahoidlikud või ringhanked), ettevõtjate, tarbijate ning ühiskonna hoiakutes ning ringmajanduse põhimõtete rakendamist igapäevatöös, nt jagamismajanduse edendamist. Eestis ei ole ringmajandus seni läbiva raamistikuna juurdunud, mistõttu on oluline eri valdkondade arengustrateegiate integreerimine, st ringsete lahenduste toimimiseks on vajalik sektorite ülene koostöö. Ringmajanduse Valge raamat (2022) seab eesmärgiks, et ringmajandus oleks läbiv raamistik lisaks planeerimisele ka tarbimises, tootmises, poliitikas, elustiilis, kultuuris ja väärtushinnangutes. Hea eeskujuna võib hetkel välja tuua Tallinna linna, kus on koostamisel pika perspektiiviga „Tallinna ringmajanduse arengukava 2035“, ning samal ajal luuakse strateegiasse „Tallinn 2035“ uus tegevusvaldkond „Ringmajandus“.
Maakasutus
Kuna üldplaneering on maakasutuse ja ehitustegevuse suunaja, peab kehtestatav üldplaneering olema kooskõlas valdkondlike strateegiate ja kohalike omavalitsuse tegevuskavadega (Kiivet et al. 2018).
Üldplaneeringut kavandades:
- Vaata, kas kohalikul omavalitusel on olemas või koostamisel ringmajanduse tegevuskava või teekaart. Lähtu seal seatud visioonist, integreerides seda allolevate soovitustega. Kui tegevuskava ei ole, võib see lühijuhend olla kasulik ka sisendina ringse planeerimise integreerimisel omavalitsuse tegevuskavasse.
- Ringsel planeerimisel on oluline eelistada mitmeotstarbelist maakasutust. St ringsuse põhimõtetele (“vähenda-taaskasuta-väldi”) tuginedes saame üldplaneeringus suuniseid seades
- vähendada loodusliku maa kasutuselevõttu arendustegevuseks,
- seada prioriteediks mahajäetud kasutuseta kruntide, endiste tööstus- ja militaaralade, hoonete vaheliste tühjade alade ning pruunalade taaskasutamise (vastavalt planeerimisseaduse §12 lg1) ja seega linnaruumi tihendamise (vt ka “vt ka Pruunalade planeerimise juhend”) ning
- vältida jätkusuutmatuid ja ebaotstarbekaid maakasutusotsuseid (nt kogukonnaaedade ja tootmisalade planeerimine kaugele elektri põhivõrgust ja vajalikest ressurssidest või ebapiisava kasutajate hulgaga teenuste planeerimine).
- Lisaks on oluline avaliku ruumi kasutusotstarbe mitmekesistamine, planeerides erinevaid funktsioone nagu puhke- ja koosviibimisalad (avalikud joogiveepunktid), võimalused sportimiseks või aiandusega tegelemiseks ning võimalused korraldada ajutisi sündmusi (turud, kunstiprojektid, kontserdid, festivalid, vabaõhukino, kogukonnaüritused jms).
- Linnaaianduse alade ja kogukonnaaedade asukoha planeerimisel tuleb arvestada ka looduslike ressursside olemasoluga lähialal, võimaldades kasutada kohalikku turvast või mulda ning veekogudest kastmisvett.
- Veel on hea planeerimise kaudu võimalik soodustada taastuvenergeetika arengut – üldplaneeringu tasandil on prioriteediks taastuvatest allikatest energiatootmise võimaluste ja olemasoleva energiavõrguga liitumiste optimaalne kasutamine.
Liikuvus ja transport
Liikuvuse ja transpordi valdkonna planeerimisel ringsete põhimõtete rakendamine aitab tagada, et piirkonnad on omavahel tervikuna hästi ühendatud ning inimeste ja kaupade liikumine sujuv ja kiire. Üldplaneeringuga saab arendajatele anda suunised turvaliste ja säästlike liikuvuslahenduste loomiseks, kus esikohale on seatud jalakäijate, jalgrattaga liiklejate ja ühistranspordikasutajate liikumisvõimaluste parandamine.
Üldplaneeringut kavandades:
- Vaata, kas kohalikul omavalitsusel on koostatud transpordi ja/või liikuvuse arengukava. Lähtu seal seatud visioonist ja eesmärkidest, mis toetavad ringsust liikuvuse valdkonnas, ning integreeri neid allolevate soovitustega. Kui tegevuskava ei ole, võib see lühijuhend olla kasulik ka sisendina transpordis ringsete lahenduste planeerimise esiletõstmisel omavalitsuse tegevuskavades.
- Ringsuse toetamiseks on oluline planeerida multimodaalne transpordisüsteem – ringsuse üks põhimõtetest on erinevate transpordiliikide integreeritus, mis on tähtis nii linna- kui maapiirkondades, vähendades ääremaastumist ja tagades võrdsema ligipääsu teenustele ja mugavustele.
- Maakasutuse ja transpordikorralduse integreerimine:
- Suurte kaubanduskeskuste, kontorite jms rajamise vältimine monofunktsionaalse struktuurina väljapoole olemasolevat ühistranspordi teenindusala
- Uute arenduste ja asustuse planeerimine olemasoleva ühistranspordi taristu teenindusalasse (eriti raudteejaamade lähedusse), sh linnakeskuste tihendamine.
- Turvalise kergliiklustaristu rajamine uutes asumites (M, Jüssi.).
- Turvalise ja katkematu kergliiklustaristu planeerimine, nii linna- kui ka maapiirkondades, mis seoks suuremad elamupiirkonnad töökohtade, haridusasutuste, spordirajatiste, vaba aja veetmise kohtadega, kaubanduskeskustega ning tähtsamate transpordisõlmedega. Vt nt “Jalgrattaliikluse planeerimise ja edendamise käsiraamatut”.
- Sidusa elektrisõidukite laadimistaristu planeerimine vastavalt kasutajate vajadustele nii hajaasustuses kui ka linnades transpordi sõlmpunktides, parklates, elamurajoonide kavandamisel jne. Vt nt “Olemasolevate elektrisõidukite laadimispunktide interaktiivset kaarti”.
- Ringmajandus põhineb jagamismajandusel, mida toetab pargi-ja-sõida süsteemi planeerimine ning vajalike liikuvuskeskuste rajamine. Hea näide on siinkohal Tartu linna üldplaneering 2040.
NÄITED
Lineaarne vs ringne transpordisüsteem
Lineaarne
SÕLTUVUS AUTODEST
- Autokeskne planeerimine
- Rohkelt eraautosid
- Liiklusummikud
TARISTU LAIENDUS
- Teede laiendamine
- Kiirteede ehitamine
- Rohkem parkimisplatse
Ringne
INTEGREERITUD TRANSPORDIVÕRGUSTIKUD
- Multimodaalne transpordisüsteem
- Reaalajas informatsioon
- Viimase miili lahendused
- Elektrisõidukid
AKTIIVNE LIIKUVUS
- Jala käimine, jalgrattaga sõitmine ja muude motoriseerimata vahendite kasutamine
- Hästi hooldatud ja turvaline taristu
- Jalakäijate tsoonid ja vähese heitega tsoonid
- Ligipääsetav kõigile
Transpordi planeerimise meede Rootsis
Uue ja kuluka taristu ehitamise vältimiseks on Rootsi parlament hakanud nõudma Rootsi Maantee ja Raudteeametilt arengukavade koostamisel 4-astmelist analüüsi, mis toetab ringse planeerimise põhimõtteid:
- Kas transpordiprobleemi oleks võimalik lahendada nõudluse mõjutamise ja alternatiivsete transpordiliikide valikuvõimaluse suurendamise kaudu?
- Kas transpordiprobleemi oleks võimalik lahendada olemasoleva taristu ja sõidukite parema kasutuse abil?
- Kas probleemi oleks võimalik lahendada olemasoleva taristu kohendamisega?
- Kui vastus eelnevatele küsimustele on EI, siis võib hakata kaaluma uue taristu ehitamist.
Rootsi
Multimodaalne transpordisüsteem Soomes
Helsingi metroo, mille lääne-ida suunaline peaaegu sirgjooneline metroo liin on väga hästi kombineeritud bussivõrgustikuga, ühendades hästi Helsingi kesklinna ja ümbruses asuvaid väiksemaid asulaid ja linnu. Süsteemi teeb kasutajasõbralikuks metroorongide ja busside tihe graafik ning bussipeatuste viimine maa alla, et ümberistumine oleks võimalikult kiire ja mugav.
Soome, Helsingi
Sidus jalgrattataristu (Tartu rattaringluse süsteem)
Tartu linna üldplaneeringus 2040+ on kavandatud jalgrattateede võrgustik, nii põhivõrk kui ka tugivõrk. Rattateede võrgustik ei jää ainult tiheasustuse keskseks, vaid tugivõrk ulatub ka Tartut ümbritsevatesse väikeasulatesse, näiteks Külitse, Ilmatsalu, Kõrveküla ja Märja. Need on kohad, kus on kõige suurem valglinnastumise koormus ning inimeste igapäevane sõltuvus Tartust on suur. Kombineerides bussitransporti ning rattaringlust, mille rattarendi dokid ulatuvad ka väiksemattesse ümberkaudsetesse piirkondadesse, väheneb koormus bussitranspordile ning tipptundidel on vähem autoliiklust linnapiiril.
Tartu linn
Jäätmemajandus
Ringmajanduse edendamisel on enamikes kohalikes omavalitsustes peamiseks prioriteediks just jäätmekäitluse edendamine. See väljendub koostatud pilootprojektide kavas ning ka üldisemalt seostatakse ringmajandust peaasjalikult kestliku jäätmekäitluse ja taaskasutusega. Keskendumine jäätmetele tuleneb eelkõige riigi poolt kohalikele omavalitsustele seatud nõuetest, mis muutuvad järjest rangemaks. Kavandatavad tegevused piirduvad enamasti teavitustööga jäätmete õigesti sorteerimisest, jäätmepunktide ja konteinerite võrgu edendamisega, jäätmejaamade täiustamisega, biojäätmete komposteerimise, taaskasutuse korraldamisega jne. Koostöös riigi ja ettevõtetega peavad KOV-id leidma lahendusi ringmajanduslike eesmärkide rakendamisel ja tegevuse ümberkorraldamisel oma territooriumil. Ringmajanduse põhimõtted tuleb kasutusele võtta nii kohaliku tasandi strateegilisel planeerimisel, poliitikaotsuste tegemisel kui ka KOV-i ja allasutuste igapäevatöös. Selles protsessis ootavad KOV-id senisest rohkemat tuge ja konkreetsemaid juhiseid ringmajanduse edendamiseks. Võimalusteks on näiteks keskkonnahoidlikud riigihanked, keskkonnajuhtimissüsteemid, ettevõtluse ringmajanduslik kaardistamine, teavitustöö, konsultatsioonid ja koolitused. Lisaks on oluline kohalikus omavalitsuses jt organisatsioonides oma tegevustes ühekorratoodete vältimine, asjade paranduse ja korduskasutuse toetamine, jagamismajanduse põhimõtete rakendamine, ringmajandust toetavate juhtimissüsteemide ja märgiste rakendamine ning ringmajandusel põhineva ettevõtluse toetamine (ka läbi ruumiloome).
Üldplaneeringut kavandades:
- Vaata, kas kohalikul omavalitsusel on koostatud jäätmekava, ja lähtu seal seatud visioonist ja eesmärkidest, mis toetavad jäätmevaldkonnas ringsemaid lahendusi, sidudes neid allolevate ettepanekutega. Kui jäätmekava puudub, võib see lühijuhend olla kasulik ka sisendina jäätmekava koostamisel ja ringsete lahenduste integreerimisel. Kohaliku jäätmekava puududes soovitame aluseks võtta Tallinna jäätmekava 2022-2026, kus viiakse rõhuasetus jäätmejaamadelt hoopis ringmajanduskeskustele, ning uuenev Tartu linna jäätmekava, kus võetakse arvesse 10 olulist sammu ringrenoveerimise võimestamiseks.
- Üldplaneeringus saab anda suunised ringse ehituse põhimõtete rakendamiseks detailplaneeringus ja projekteerimistingimustes, et vähendada ehitus- ja lammutusjäätmete teket juba algetapis. Hea näide on siinkohal Tartu üldplaneering 2040+, mis ütleb, et ehitamisel tuleb kasutada võimalikult kohalikke ja energiasäästlikke materjale (KliimaS §22) (nt puitu), energiatõhusust toetavaid lahendusi ning rakendada taastuvenergia potentsiaali näiteks päikeseenergia näol.
- Üldplaneeringuga seatav tööstusalade asukohavalik peab toetama ettevõtteid ressursside ja kõrvalsaaduste jagamisel, vähendades seega jäätmeteket ja esmase tooraine kasutamist (KliimaS §22), ning tagatud peab olema ligipääs rohelisele energiale, veele ja peamistele materjalidele.
- Renoveerimise ja lammutamise suuremas ulatuses planeerimine maakonnaplaneeringutes ja üldplaneeringutes. Ruumiline planeerimine peaks suunama lammutus- ja renoveerimisprojektide asukohta (OECD). Lammutus- ja renoveerimisprojektidega kaasnevate ehitusjäätmete ringse käitlemise soovituste kohta loe ka detailplaneerigu tasandi peatükist.
- Üldplaneeringuga ringmajanduskeskuste asukoha määramisel või olemasolevate jäätmejaamade laiendamise planeerimisel on vaja silmas pidada, et saaks võimalikult palju materjali ringlusesse võtta kohapeal. See tähendab näiteks ehitus- või lammutustegevusest üle jäänud taaskasutuseks sobivatele materjalidele ja elementidele ajutise hoiupaiga määramist kohalikul tasandil, et need oleksid stabiilselt ja ilmastikukindlalt paigutatud kuni taaskasutuseni.Tutvu lähemalt ehitusmaterjalide ringkasutuspanga näitega.
PlansS
NÄITED
Eesti esimene ehitusmaterjalide ringkasutuspank
Tartu linn ja Terasteenus OÜ avasid aasta kestva pilootprojekti raames ehitusmaterjalide ringkasutuspanga, mille eesmärgiks on parandada kasutatud ehitusmaterjalide kättesaadavust, suurendada nende taaskasutamist ja vähendada ehitusjäätmete teket. Tartu linnavalitsus andis teenuse pakkumiseks vajalikud ruumid tasuta kasutada. Kui materjalide viimine jäätmejaama maksab, siis ringkasutuspanka toomine on tasuta.
Lilleküla ringmajanduskeskus
Keskus planeeriti Kristiine linnaosa üldplaneeringuga ning avatakse sügisel 2024, saades ühtlasi esimeseks ringmajanduskeskuseks. Kavandatud ringmajanduskeskus koosneb jäätmejaama alast, kontorihoonest ning ringmajast. Ringmajja planeeritakse korduskasutusruum, õppeklass ja parandustöökojad.
Rohe- ja sinivõrgustik
Üldplaneeringu ülesanne on rohe- ja sinivõrgustiku ülesannete kohapõhine ülevaatamine ja täpsustamine ning tingimuste määramine. Ringsete põhimõtete kasutamine rohe- ja sinivõrgustiku planeerimisel on tänapäeval eelkõige oluline kliimamuutustega kohanemisel ja kõigi elusolendite heaolu tagamisel, lisaks on rohe- ja sinivõrgustikul inimeste vaimset ja füüsilist tervist toetav.
Üldplaneeringus rohevõrgustikku kavandades pane tähele:
- Maakonna teemaplaneeringust tulenev rohevõrgustik, kus on märgitud riikliku tähtsusega tugialad ja -koridorid, ei pruugi tegelikkuses alati funktsionaalselt toimida. Ökosüsteemide tervise säilimiseks peavad rohealad olema liigirikkad ehk elupaigana kvaliteetsed ning võrgustik ise peab olema sidus (mitte killustunud). Näiteks, kui 50% ulatuses koridori laiusest või rohkem kui 10% tugiala pindalast on looduslik maakate asendunud tehislikuga, on rohevõrgustiku toimimine selles piirkonnas kaheldav (rohevõrgustiku planeerimisjuhend). Seega tuleb hinnata rohealade kvaliteeti (suurust ja heakorrastamist) ning lähedust teistele tugialadele (nii meetrites kui takistuste puudumise osas).
- Võrgustik peab hõlmama nii maismaa- kui ka veeökosüsteeme tervikuna – seal peavad esindatud olema looduslikud ja poollooduslikud alad, kaitsealad, märgalad, jõekoridorid, metsad, pargid jt haljasalad, põllumajandusmaad koos liigendatud põlluelementidega, merealadega piirnevad alad, mis reguleerivad vee, õhu ja ökosüsteemide kvaliteeti. Seega on üldplaneeringus oluline senise rohevõrgustiku kvaliteedi hindamine, mida on võimalik teha ELME kaardikihtide abil (ökosüsteemide jaotus, ökosüsteemide tervis, sidusus jne), ja sidususe ning kvaliteedi parandamine läbi võrgustiku asukoha täpsustamise. Vajadusel küsida ka keskkonnaekspertide ettepanekuid.
PlansS
- Üldplaneeringus võrgustiku asukoha täpsustamisel pea silmas, et võrgustik sisaldaks lisaks rohealadele ka vee-elemente (järved, jõed, ojad, tiigid, märgalad)
- Linnades, kus võrgustiku funktsionaalsus on sageli madalam, on soovitatav kasutada tehnoloogiliste lahenduste asemel looduspõhiseid lahendusi. Näiteks vähesem niitmine, haljaskatused, vertikaalhaljastus, looduslikud sademeveesüsteemid, üleujutuste puhveralad, niidutaimede kasutamine teeservades jne.
- Lisaks on rohe- ja sinivõrgustiku planeerimisel oluline multifunktsionaalsuse tagamine – lisaks keskkondlikele funktsioonidele (elurikkuse toetamine ja kliimamuutustega kohanemine), on võrgustikul ka sotsiaalsed (puhkealade pakkumine, metsaannid, töökohad) ja majanduslikud (loodusturism) funktsioonid.
- Sidusa rohevõrgustiku toimimist takistavate taristuelementide rajamise korral tuleb ette näha meetmed mõjude leevendamiseks, planeerides näiteks ökoduktid, ning tagada nende toimivus. Ökodukti rajamisel tuleb jälgida, et ka ümbritsev maakasutus säiliks rajatava ühenduse toimimist toetavana. Selleks võib olla vaja muuta või piirata näiteks raie viisi või aega.
- Kompaktsem haljasala linnakeskkonnas võib kokkuvõttes olla väärtuslikum kui mõni suur liigivaene ja ebafunktsionaalselt alakasutuses olev pargiala. Ehk tähtis on ala sisuline väärtus ja selle parendamine.
- Detailsem rohevõrgustiku planeerimisjuhend koos täiendavate materjalidega on leitav Keskkonnaagentuuri rohevõrgustiku kodulehelt.
Head näited omavalitsuste planeeringudokumentidest:
Tartu linna ÜP. Selgitab hästi rohevõrgustiku planeerimisega saavutatavat kasu. Aladele on roheala täpsustatud juhtotstarbe alusel määratud üldised kasutustingimused. Lisaks kavandatakse Tartus nn krundi roheväärtuse (KRV) indeksi kasutuselevõttu, mis seob loodusliku pinna osatähtsuse ehitusõiguse mahuga. (näide rohevõrgustiku planeerimisjuhendist)
Maardu linna ÜP. Maardu olemuse tõttu on fookus roheala tagamisel nt tööstuspiirkonna ja elamupiirkonna vahel. Linna ÜP lähteseisukohtades on vajadus käsitleda põhjalikumalt tööstuspiirkondade rohealasid, sätestades minimaalse loodusliku pinna osatähtsuse. (näide rohevõrgustiku planeerimisjuhendist)
Rae valla ÜP. Üldplaneeringuga on seatud tingimused mäetööstusmaadele. Kaevandamistegevuse lõpetamise järel tuleb alad korrastada ja kujundada selle käigus rohealadeks. Tuleb arvestada, et rohevõrgustik jääks toimima ja tagatud oleks loomade liikumiskoridorid. Kaevandusvälja teenindusala ja lähiümbruses kavandatavad raied teha etappidena ja minimaalses mahus, et võimalikult vähe metsa osakaalu vähendada. Pärast karjääride korrastamist ei tohi nõlvad olla liialt järsud suurulukitele, korrastamistööde käigus tuleb kujundada lauged nõlvad ja karjääri ammendatud alad metsastada. (näide rohevõrgustiku planeerimisjuhendist)
NÄITED
Kureeritud elurikkus
Projekt toob Tartu kesklinna parkidesse ja haljasaladele rikkalikuma elu, et linn muutuks mõnusamaks paigaks nii taimedele, putukatele, loomadele kui ka inimestele. Elurikkuse suurendamine on vajalik kliimamuutuste mõjude leevendamiseks ning liikide ja nende elupaikade kao vähendamiseks ning suures pildis tugevama ja terviklikuma rohevõrgustiku loomiseks. Kureeritud elurikkuse projekt toetab ka sotsiaalseid funktsioone, luues paiku kohtumiseks ja mõtisklemiseks, kus saab aega veeta ja mängida, elurikkusega tutvuda ning ise käed külge panna, näiteks avalikel talgutel.
Energeetika
Nii Eestis kui mujal maailmas on tarbimine ja tootmine kasvamas, mis tähendab energiavajaduse kasvu. Eesti sihiks on viia energiatootmine kestlikele tehnoloogiatele, hoida tänast energia lõpptarbimise taset, vähendada primaarenergia tarbimist ja suurendada taastuvenergia osakaalu. Selle saavutamiseks on vaja energiatarbimist vähendada kõikides energiaahela etappides. Ringmajanduses tähendab see energia tõhusamat kasutamist ning kogu teenuse elukaart järgivate tehnoloogiate kasutamist nii energia tootmises ja tarbimises, ehituses kui ka renoveerimisel. Strateegia Eesti 2035+ üheks sihiks on minna üle kliimaneutraalsele energiatootmisele.
Miks just üldplaneeringutasand?
Sest nii on näha kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu visioon ning üldplaneeringu käigus saab sobitada kohalikke teemasid muude valdkondade ja huvidega.
Üldplaneeringut koostades võta aluseks Eesti riiklikus kliima- ja energiakavas sätestatud visioonid ja eesmärgid. Vaata ka, kas kohalikul omavalitsusel on olemas või koostamisel energiamajanduse tegevuskava, (näiteks Tallinna linna säästva energia ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava, Tartu Energia 2030+ või Rõuge valla säästva energiamajanduse tegevuskava) ning seo sealne energeetika valdkonna visioon ja suundumused allolevate ringmajanduse põhimõtetele tuginevate soovitustega.
Ringsed põhimõtted energeetika valdkonnas:
- Üld- või maakonnaplaneeringus määrata kindlad alad taastuvenergia arendamiseks. Eesmärk on tuule- ja päikeseenergia tootmisjaamade ruumiline paigutus. Muuta tootmisjaamade loomine lihtsamaks ja kiiremaks, anda selgemad juhised, mis piirkondades on see lubatud või keelatud ning millises mahus.
- Taastuvenergiajaamade planeerimisel eelista mitmeotstarbelist maakasutust või asukohti, kus pole konkurentsi teiste maakasutusviisidega (nt katused, postid või suletud karjäärid). Vaata ka näiteid kahese kasutuse ehk dual use kohta). (rohetiiger, rohepoliitika raport, ELF, Mondo).
PlansS
- Üldplaneeringus kaugküttepiirkondade kajastamine. Taastuvenergial põhinev kaugküte- ja jahutus koos energiasalvestusega on samuti olulised vahendid kliimaeesmärkide saavutamiseks (Tartu ÜP).
- Elurikkad päikesepargid. Põimida energiatootmise tegevused elurikkuse ja looduse hüvede hoidmisega. Päikeseparkide alused maad püsivad peale pargi rajamist mitukümmend aastat puutumatuna ning need saavad samal ajal olla maastiku liigendajad, tugialad niidukooslustele ja elupaigad. Kõige paremad kohad päikeseparkide planeerimiseks on: katused, fassaadid, parklad, teede piirdealad, tööstuspiirkonnad, mahajäetud prügilad, kaevandusalad, rikutud alad, maanteede kohal, raudteede servad ja ka tuulepargid, kuna siis pole vaja rajada uut taristut.
NÄITED
Elurikaste päikeseparkide juhend
Juhendis on välja toodud päikesepargi hea planeerimise ning rajamise sammud.
Hetkel kehtiv planeerimisseadus ja ehitusseadustik ei sisalda veel ringsust, mistõttu on tööriistakast abiks ringse planeerimise ja ehituse põhimõtete rakendamisel detailplaneeringutes. Ringmajanduse põhimõtted on täpsemalt kajastatud dokumentides “Ehituse teekaart 2040” ja “Ehituse pikk vaade 2035”, kus tegevuspunktidega on olemas kestliku ehitamise ja ringmajanduse põhimõtete juurutamine. Kui valdkondlikke juhiseid veel ei ole, siis on oluline nii üld- kui detailplaneeringu tasandil katseprojektide korraldamine ja nende alusel juhendmaterjalide koostamine, näiteks projekteerimistingimuste kliimakindlaks rakendamiseks (kestlikud hooned ja haljastus, kestlik sademevee ärajuhtimine jm, mis toetavad samuti ringmajanduse põhimõtteid). Katseprojektidega saab välja selgitada täpsed asjaolud ja probleemid, millele konkreetsel planeeringutasandil keskenduda. Ühtlasi annab see sisendi tõhusasse õigusloomesse ja ruumiandmebaasi koostamiseks. Käesolev lühijuhend annab lähtuvalt planeerimisseaduse teemavaldkondadest ja ringmajanduse põhimõtetest planeerijatele ja KOV ekspertidele detailplaneeringu tasandil suuniseid neljas prioriteetses valdkonnas, mis toetavad planeerimissüsteemi ringsemaks muutmist: ringne disain ehitamisel, ehitusjäätmete käitlemine, ringne veekasutus ja kogukonna kaasamine.
Ringne disain ehitamisel
Ehituse ringmajanduslik vaade on välja kasvanud kestliku ehituse kontseptsioonist, kus kõigi otsuste puhul peab säilima tasakaal kolmes valdkonnas: looduskeskkond, sotsiaalne keskkond ja majandus.
Loe rohkem ringmajanduse kohta ehitussektoris ja tutvu mitmete näidetega Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuringus.
Ringne disain muudab hooned kohanemisvõimelisemaks ja hõlbustab hiljem, kui hoone on jõudnud oma eluea lõppu, materjalide väärtuslikku taaskasutamist. Selleks, et võimaldada ehitusdetailide, hoone osade ja materjalide väärtuslikku ringlussevõttu, on oluline, et neid saaks kerge vaevaga üksteisest eraldada ning väheneks täielik lammutus ilma materjalide alternatiivse kasutusteta.
Ringses mudelis kasutatakse märkimisväärselt suur osa juba olemasolevate hoonete ehitusmaterjale uuesti, mille tulemuseks on see, et võimalikult suur protsent struktuurkonstruktsioonist on tehniliselt sobilik ka taaskasutuseks. Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral või projekteerimistingimuste koostamisel lähtu ringmajanduse põhimõtetest (vähenda, taaskasuta, väldi) ja pea silmas järgnevat:
- Lähtu eelkõige kehtivast planeerimisseadusest, ehitusseadustikust ning asjaomasele alale kohaliku omavalitsuse kehtestatud detailplaneeringu tingimustest ja/või projekteerimistingimustest ning seo neid allolevate ettepanekutega:
- Avalikke hooneid projekteerides tuleks enne uue hoone ehitamist kaaluda tühjalt seisvate hoonete uuskasutuse võimalusi.
- Ehitusetegevuses vähendada uute materjalide kasutuselevõttu ning suurendada taaskasutatud materjalide kasutust.
PlansS
- Läbi nutika planeerimise ja materjalikasutuse valiku tagada hoone võimalikult pikk eluiga ning arvestada rohkem kui ühe elutsükliga. Võimalusel tuleks eelistada moodullahendusi, mille kasutusotstarvet ja funktsiooni on kerge tulevikus ümber kohandada. Tutvu ka ringse lammutuse juhendiga ehitusjäätmete käitlemise punkti all.
- Eelistada energiatõhusaid lahendusi ja kavandada loodusressursside (vesi, energia) säästlik kasutamine lisaks hoone ehitamise etapile ka kasutamise käigus, nt läbi sademevee kogumisvõimaluste loomise ja võrguväliste taastuvenergiasüsteemide rajamise ja liitumisvõimaluste pakkumise. Eelistada tuleks kohalikke, väiksema keskkonnamõjuga materjale (puit, savi, põhk jms).
PlansS
NÄITED
Tartu linna ringrenoveerimise projekt
Tartu linnas ehitus- ja lammutusjääkidest ringrenoveerimise projekt, kus lammutusjääkidest ehitati rattapaviljonid.
Baar-restoran-paviljon The Green House
15 aasta pärast planeeritakse piirkond ümber, seepärast disainiti ehitis lahtivõetavaks. Kasutati teiseseid materjale ning kogu materjal läheb peale lahtivõtmist ringlusse. Paviljoni all ei ole midagi – ei torusid ega muid kommunikatsioone, nii et plats on pärast lammutust täiesti puhas.
Ringmajandusepõhine viadukt
Esimene täielikult koost lahtivõetav ja ringlussevõetav viadukt Hollandis koosneb neljakümnest betoonplokist. Kui viadukti tavaline eluiga on 30-40 aastat, on antud ehitis disainitud kestma 200 aastat.
Koda: Eestis loodud väike säästlik ja teisaldatav moodulhoone
Koda moodulhoonet saab kasutada ajutiselt paikades, kus statsionaarset ehitist ei saa või pole mõtet püstitada. Nii saab ka testida paikade sobivust elamiseks vm tegevusteks. Koda võib olla elumaja, kauplus, hotell, büroo või terve linnak.
B.R.I.C pilootprojekt
Ringmajanduse rakendamise musternäidis. BRIC hoone on kestlik, skaleeritav ja ümberpööratav konstruktsioon. BRIC-i monteeritakse ja demonteeritakse igal aastal. Iga ümberkujundamisega kaasneb funktsiooni muutus, näiteks kontorist kaupluseks ning lõpuks akustikalaboriks. Materjalipangana loodud B.R.I.C katsetas materjalide eluea pikendamist. Analüüsiti kõiki konstruktsioonielemente, mida plaaniti korduskasutada, ning ülesehitust, et tekiks võimalikult vähe jäätmeid. Projekti võime muutuda ja kohanduda uute funktsionaalsete vajadustega muudab selle väärtuslikuks. Kasutades selle pööratavaid omadusi, nagu eemaldatav vundament, saab hoonet rakendada erinevates kohtades minimaalse ökoloogilise jalajälje ja lihtsa kokkupanemisega.
Veel häid näiteid ringmajanduse rakendamise projektidest:
Ringmajanduse põhimõtete rakendamiseks ehitussektoris ellu kutsutud üle-euroopalised projektid nagu: CINDERELA, Buildings As Material Banks (BAMB), Circular Construction in Regenerative Cities (CIRCuIT) jt.
Tutvu rohkem ringmajanduse ja ringrenoveerimisega kliimaministeeriumi kodulehel. Ringmajanduse ja kestlikkuse kohta ehituses loe lähemalt ehitusgiidi lehelt.
Ehitusjäätmete käitlemine
Riigi jäätmekavas 2023-2028 on seatud Eesti jäätmekäitluse strateegilised eesmärgid ja meetmed, mis toetavad ka ringse planeerimise põhimõtteid. Näiteks tuleks vähendada ehitus- ja lammutusjäätmete tekke osakaalu 10% läbi hoonete liigiti lammutamise ning ehitus- ja lammutusobjektidel tekkivate materjalide liigiti kogumise ja korduskasutuse.
Aastast 2020 tuleb vähemalt 70% ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud tavajäätmete hulka kuuluvatest ehitus- ja lammutusjäätmetest taaskasutada korduskasutuseks ettevalmistatuna, ringlussevõetuna või muul viisil, sealhulgas näiteks tagasitäiteks, muude materjalide asemel (Keskkonnaportaal, 2024). Ehitusmaterjalide ringne kasutuse ja planeerimise eelduseks on ringsete kriteeriumide välja töötamine nii projekteerimisel kui ehitushangetes (rekonstrueerimine, demonteerimine). Ehituse pikk vaade mainib ringmajanduse põhimõtete juurutamise ning ehitus- ja lammutusjäätmete teemal veel: ehitusmaterjalide kaardistamist, jäätmete taaskasutatavuse hindamist ja ühtlustamist läbi pilootprojektide, jäätmete taaskasutuse riikliku reeglistiku ja tavade loomist, väärtuslike hoonete uuskasutamise soodustamist ning edulugude põhiste teavituskampaaniate läbiviimist. Samuti soovitatakse kaaluda ehitus- ja lammutusjäätmete ümbertöötlemise tehase piloteerimist ning üle vaadata hoonete eluringi pikkuse regulatsioonid ja vajadusel neid muuta.
- Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisel järgi kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja. Kui viimane ei sisalda ehitusjäätmete käitlemist, lähtu järgmistest punktidest ja võta ringsete kriteeriumide väljatöötamise vajaduse osas ühendust kohaliku omavalitsusega.
- Ehitusmaterjalide ringlussevõttu eelduseks on toimiv infovahetus lammutatavate hoonete ja uute projekteeritavate hoonete osas, mis annab ülevaate hetkeseisust ja võimaldab maksimeerida materjalide ringlussevõttu ja taaskasutamist. Üks variant on luua kohaliku tasandi materjalipank (näide: Tartu ringkasutuspank, Amsterdami materjalipanga idee (Amsterdam Circular 2015)).
- Lahenduste planeerimisel ja disainimisel mõelda olemasolevatele materjalidele juba algetapis, mitte vastupidi – ülevaade olemasolevatest ehitusmaterjalidest peab olemas olema enne detailplaneeringu ja projekteerimistingimuste koostamist.
- Seada tingimuseks lammutada vastutustundlikult. See tähendab hoone lahti võtmist tükk tüki haaval, et materjalid ja elemendid (uksed, aknad, talad jms) säiliksid tervena ja võimalikult suures osas korduskasutatavana. Loe lammutamisest lisaks (ehitusgiid). Esmalt võiks proovida rakendada ringse demonteerimise ja remonteerimise pilootprojekte ning selle alusel luua omavalitsusele toimiv süsteem lammutavate objektide auditeerimiseks (näide: )
Tutvu ka (Ringmajanduse võimekuse tõstmine kohalikes omavalitsustes, analüüsi aruanne, 2023)
NÄITED
Korterelamud Middelburgis, Hollandis
Esimene omalaadne projekt, mille käigus ehitati ümber 12-kordne korterelamu. 7 ülemist korrust demonteeriti (kokku 900 paneeli), allesjäänud hooneosa renoveeriti ning muudeti ruumiprogrammi. Demonteeritud paneelidest rajati täiendavalt veel kolm korterelamut.
Jalakäijate silla prototüüp Šveitsis
Materjali taaskasutamise näide Lausanne’s sealse Riikliku Tehnikainstituudi eestvedamisel. 10m pikkune sild ehitati 25 raudbetoonplokist, mis saadi vanade hoonete seinadest. Plokid lõigati lammutamisele kuuluva hoone välisseinast ning enne plokkide uuesti monteerimist puuriti neisse avad, kust viidi läbi trossid, andes sillale kaarja kuju plokkide eelpingestamise teel. Tänaseks on prototüüp läbinud koormustestid ning on kasutuseks valmis.
Carlsbergi õllekoja tellisvoodri taaskasutus
Vähese ümbertöötlemise astmega mittepurustava meetodiga lahendatud tellisfassaadi taaskasutus Kopenhaagenis, Taanis. Õllekoja tellisvooder demonteeriti plokkidena, et see taaskasutada uue hoone fassaadis. Lisaks kasutati ka erinevate vanade koolimajade ja tööstushoonete tellisvoodreid. Tellised lõigati välja plokkidena, sest mört tellisvoodril oli tugevam kui tellised ise. See lähenemine andis uuele hoonele juurde lisandväärtuse ajalooga tellisfassaadi näol ning ainuüksi materjalide taaskasutamisega vähendati CO2 jalajälge hinnanguliselt 50-60% võrreldes traditsioonilise ehitusega.
Veel häid näiteid ringmajanduse rakendamise projektidest:
CityLoops projekt – ringahelad ehitusjäätmete, lammutusjäätmete ja orgaaniliste jäätmete jaoks
Mittepurustavate meetmete näited lammutamisel ja materjali taaskasutamisel
Ringne veemajandus
Ringne veemajandus, nagu ka ringmajandus laiemalt, keskendub ressursside säästlikumale kasutusele. Ringsete põhimõtete hierarhias on kõige olulisem nõudluse vähendamine ning veekasutuse tõhustamine. Seejärel laiendada alternatiivsete veevarude, näiteks puhastatud reovee või majapidamisvee ja kogutud vihmavee, kasutuselevõttu. Detailplaneeringu ja projekteerimistingimuste koostamisel saab toetada ringset veemajandust läbi erinevate lahenduste.
- Sademevee ringlussevõtul eelistada keskkonnahoidlike sademeveesüsteemide kasutamist (SUDS). Linnades aitavad need muuta ka sealset keskkonda ilmastikutingimustele ja kliimamuutustele vastupidavamaks ja kohanemisvõimelisemaks. Loe lähemalt kestlike sademeveesüsteemide tööriistakastist.
- Lahkvoolse (ainult sademeveele mõeldud) kanalisatsiooni ja looduslike sademevee käitluslahenduste kombineerimine linnalistes ja kompaktse hoonestusega asulates. Vt näiteks Põlvamaa tegevuskava.
- Projekteerimistingimustes nõuda sademevett läbilaskvate tänavakattematerjalide kasutamist ja sademevee puhveraladele juhtimist. Eelistatud on võimalikult suure hulga sademevee immutamine maapinda ning reostumata sademevete eraldi kogumine ja kasutamine.
- Arendustegevuses ja hoonete rekonstrueerimisel säästlike veekasutuslahenduste eelistamine, näiteks kraanivee korduvkasutus hallveena (nt WCs ja aia kastmisel) või vihmaaedade ja rohekatuste loomine.
NÄITED
Karulaugu tee parkla
Projekti UrbanStorm testala, kus parklasse rajati looduslähedane sademeveesüsteem, et vähendada sademevee kiiret jõudmist kanalisatsiooni ja seeläbi ennetada ka üleujutusi. Rajati uus kuivenduskraav, mis võtab vastu uue parklaaluse drenaaži. Parklas on erinevate katenditüüpidega alad, et testida veeläbilaskvust. Igal alal on oma drenaaž ning see on ümbritsevast alast eraldatud geomembraaniga.
Kaasamine ja kommunikatsioon planeerimises
Kaasamise all mõistetakse seda, et otsuseid tehakse koos nendega, keda need otsused mõjutavad, ning nendega arvestades. Kaasamise abil on võimalik saada põhjalikumat teavet olukorrast, koguda uusi ideid ning saavutada nende nõusolek, kellest sõltub otsuste elluviimise edukus. Ringsete põhimõtete juurutamine detailplaneeringute tellimisel ja koostamisel on Eestis pigem uus nähtus, mistõttu on oluline laiapõhjaline osapoolte informeerimine võimalustest ja kaasamine protsessi. Loe lähemalt kaasamise ja kaasamise hea tava kohta siit.
Ringmajanduse rakendamisel on osalisteks avalik sektor, ettevõtted, kodanikud, haridusasutused ning kodanikuühiskond ja vabaühendused. Ringmajanduses on oluline süsteemivaade. Alati pole tarvis kaasata kodanikke, vaid just osalisi, kelle võimuses on luua muutuseid terves süsteemis.
Eelkõige on kaasava planeerimise juures abiks kaasamise meelespea, detailplaneeringu kaasamise “Tsirkus”, kaasava planeerimise juhend, juhend “Kaasamine avalikus sektoris ja vabakonnas” , ning koosplaneerimise soovitused.
Soovitusi, kuidas tutvustada huvigruppidele ringmajandust ning juurutada seda planeerimisprotsessides:
- Ringmajandust tutvustava ürituse korraldus. Mõelda läbi, kas eesmärk on anda edasi teadmisi, tutvustada näiteid mujalt maailmast või saada ka sisendit kaasatavate käest. Kohandada vastavalt sihtrühmale. Pärast ürituse toimumist saata osalejatele kokkuvõttev kiri infoga, et teadmised ja ideed praktikasse viia.
- Erinevate sihtrühmadega samale lehele saamine. Ringmajanduse olemusest rääkimine, küsimuste küsimine, müütide kummutamine, ringmajandusest mõjutatud valdkondade kaardistamine, ajurünnakud, maailmakohviku formaat jms.
- Üks ühele suhtlemine (tellijaga). Tellija enda vaatenurga jagamine, väljakutsete ja võimalustega tutvumine. Väljaselgitamine, millised on tellija teadmised ringmajandusest, et vajadusel aidata muuta väärmõisteid.
- Tagasiside küsimine ning tutvustus- ja aruteluüritused. Näiteks Tartumaa ringmajanduse teekaardi koostamise üks etappidest on tagasiside kogumine tartumaalaste käest. Hiljem võimalus osaleda ka tutvustus-ja aruteluüritusel.
Loe rohkem kaasamisest ringmajanduse rakendamisel ning erinevatest kaasamise liikidest siit.
NÄITED
Roheline Vald ja Rohelise Valla seminar
Kogukonna eestvedamisel sündinud algatus kannab koondnime Roheline Vald ning seda veab initsiatiivgrupp, kuhu kuulub kogukonna esindajaid, ettevõtjaid, teadlasi, eksperte ning valla ametnikke. Töörühma visiooniks on puhas, nutikaid lahendusi kasutav, loodus- ja inimsõbralik elukeskkond nii lähemas kui ka kaugemas tulevikus, koosloome kaudu arendatud ja elluviidav kestlikke valikuid viljelev omavalitsus. Elanike väärtuste kaardistamine valla asumites, millest saab rohevalla väärtuste alusmaterjali.
Putukaväil
Liigirikas niiduilmeline rohekoridor ja liikumisruum inimestele, mis läbib kuut Tallinna linnaosa. Lineaarpark on hea moodus ühendada erinevaid rohealasid ja linnaosasid, mis teeb inimestele linnas jalgsi või rattaga liikumise mugavaks ja mida saavad kasutada ka tolmeldajad ja teised loomarühmad, et liikuda rohealade vahel, mis on linnalooduse säilimiseks väga oluline.
NÄITED
Koosloome äpp “AvaLinn”
Tallinna inimeste paremaks kaasamiseks loodud linnaplaneerimise äpp, mille abil kogutakse projekti pilootalade kohta ettepanekuid ja kommentaare. Äpi laiem eesmärk on teavitada inimesi uutest arendustest linnas ning julgustada neid ettepanekuid esitama, et kaasata kodanikud uutesse arendustesse juba planeerimisetapis.
Veel häid näiteid
Üldisem ringmajandusest teadlikkuse tõstmine kohalikes omavalitsustes, nt Zero Waste saadikute koolitused, omavalitsuste omavahelised nõustamised, ökofestivalide ja keskkonnapäevade korraldamine. Tallinna Ettevõtlusinkubaator – ringmajanduse ärimudelite nõustamine ja toetamine, Teaduspark Tehnopol, ettevõtjatega ringmajanduse teemaline rahvusvaheline konverents Hiiumaal.
Tööriistakasti täiustamiseks saab ettepanekuid esitada siin. (tuleb lisada Google Forms küsimustiku link)
