Lühijuhend: kuuluvustunne planeerimises
Kuuluvust peetakse üheks inimeste fundamentaalsemaks heaolutunnet loovaks vajaduseks. Kuuluvustunne (ingl k belonging) väljendub seotuses teiste inimestega või ka paigaga, kuuluvust on seostatud turvatunde ja kõrge elukvaliteediga. Kuuluvusvajadusega arvestamine seab esikohale humanistlikud põhimõtted, soodustades sotsialiseerumist, kultuuri ja elamuste jagamist, sõnavabadust, osalemist ja ärakuulamist. Ruumilises planeerimises on kuuluvuse levinud väljenduseks kohaloome (ingl k placemaking), mida aga sageli seostatakse kitsalt uue ruumilahenduse kujundamisega, eriti avaliku ruumi kontekstis. Kuuluvus on laiema tähendusega termin, mis on asjakohane ka olemasoleva keskkonna säilitamisel või mõõdukal ümberkohandamisel. Siiski on eripärase koha loomine üks ruumilise planeerimise peamistest ülesannetest.
KUULUB TEEMA ALLA:
Hea ruumilahendusega luuakse paiku, mis on eriomased, sobituvad kohalikku konteksti ning millel on iseäralikud, kohataju kujundavad tunnused. Kohaloome aluspõhimõtteks on, et igal paigal meid ümbritsevas ruumis on oma eripärased jooned ja ajalugu. Ka n-ö põllupealse elamurajooni rajamisel saab kasutada kas piirkonna ajalooliste isikutega seonduvaid kohanimesid, väikevorme või säilitada maastiku elemente.
Kuuluvustunde ja kohaloome põhimõtted toetavad riikliku strateegia “Eesti 2035” kvaliteetse elukeskkonnaga seotud eesmärkide saavutamist. Kuuluvustunnet süvendav ruumiline planeerimine soosib inimeste omavahelist suhtlemist sõltumata nende vanusest, soost ja kultuuritaustast, suurendades seeläbi ühtekuuluvustunnet. Strateegia rõhutab, et koostöömeelne ühiskond põhineb ühtekuuluvustundel ning inimeste valmisolekul aktiivselt panustada ühiste eesmärkide saavutamisse ja hüvede loomisse. Ka “Kultuuri arengukava 2021-2030″ näeb ette, et ruum, milles me elame, peab soosima ühtekuuluvustunnet läbi kultuuriväärtuste ja -pärandi edasikandumise.
Kuuluvustunde soodustamist võib pidada ka üheks planeeringu elluviimisega kaasnevaks asjakohaseks mõjuks. Mõjude asjakohasus tähistab detailplaneeringu nõustiku seotust konkreetse planeeringu eesmärgi ja alaga. Asjakohased mõjud võivad ilmneda nii majanduslikus, kultuurilises, sotsiaalses kui looduskeskkonnas, nende olulisus võib selguda ka planeeringu koostamise käigus. Asjakohaste mõjude hindamine on targa planeerimise osa, mitte eraldiseisev protsess. Asjakohaste mõjude kaalumine ja hindamine tõstab planeerimisotsuste kvaliteeti ja suurendab planeeringuprotsessi läbipaistvust, samuti parandab planeeringulahenduse kvaliteeti.
Vaata ka kontrollküsimusi kuuluvustunde teema all.
KUULUVUSTUNDE LOOMINE PLANEERINGU ETAPPIDE LÕIKES
Kuuluvustunnet loova planeeringulahenduse võti on selge arusaam koha ja lähiümbruse eripärast. Selle väljaselgitamisega tasub tegelema hakata juba planeeringuprotsessi alguses.
Koha eripära väljaselgitamine arhiivimaterjalide põhjal ja kohapeal
Kohad ja nende kasutusfunktsioonid on pidevas muutumises. Erinevate põlvkondade jaoks on samad kvartalid, pargid ja väljakud mälestuste ja kogemuste põhjal saanud eripärase väärtuse ja tähenduse. Planeerimisel on seetõttu oluline säilitada ja võimalusel täiendavalt väärtustada ajaloolist pärandit, mis aitab inimestel luua kohaga emotsionaalse seose. Ajaloolise pärandi hulka kuuluvad näiteks varasemad maa-ala kasutusviisid, vanemad ehitised ja rajatised, kultuuriline ajalugu (vt all kitseaia näidet), sh silmapaistvad isikud, pärandkultuuriobjektid ja rahvapärimuslikud mõtted. Samavõrra olulised on iseloomulikud loodusobjektid nagu klindiastangud, rändrahnud, ka väärtuslik kõrghaljastus jms. Üldplaneeringutes on koha eripära väljaselgitamine hädavajalik miljööalade määramisel (vt Saku valla üldplaneeringu näidet). Infot ajaloolise pärandi kohta leiab nii maa-ameti kaardirakendustest kui arhiivimaterjalidest.
Väga keeruline on tunnetada kohta, kuhu ise ei ole sattunud. Atmosfääri, heli, loomulikku valgust, olustikku, kohalikke kasutajaid ei ole võimalik läbi kaugtöö mõista. Füüsiliselt kohapeal alaga tutvumine on selle tõttu vajalik kuuluvust soosiva keskkonna loomisel. Oluline on vaadelda eripäraseid elemente, samuti tunnetada helisid ja lõhnu ning tutvuda ümbruskonnaga. Inimsõbraliku keskkonna loomine nõuab inimlikku lähenemist.
Kui eesmärgiks on ühiskondlikult aktiivse ja inimsõbraliku koha loomine, siis tuleks välja uurida, missuguste omaduste ja vajaduste järgi on nõudlus antud piirkonnas. Seda saab välja uurida läbi kohalike elanike ja ettevõtjate kaasamise algses planeerimisetapis, andes neile võimaluse avaldada oma arvamust, pakkuda välja ideid ning luua identiteet, mille põhjal saaks planeeritav ala end ka maailmale teadvustada (ka turunduse tarbeks). Kuuluvustunnet on keeruline tekitada, kui inimesed, kes elavad planeeritava piirkonna vahetus läheduses, ei tunne, et nende vajaduste ja soovidega on arvestatud. Ühtlasi on avaliku protsessi algus ka koha turunduse esimene etapp, mil luuakse juba esmane kuvand kavandatavast arengust.
NÄITED
Kitseaed
Tallinna vanalinna südames asuv park on selgelt eristatav ümbritsevatest tänavapildist ja olustikust ning pakub võimalust võtta aeg maha ning puhata väga ajaloolise, aktiivse ja tiheda keskkonna vahetuses läheduses. See on väga omapärane, sest tegemist on kohaga Tallinnas, kus on selgelt nähtav paekivijärsak või -paljand, ning see on tehtud ligipääsetavaks, ronitavaks ja atraktiivseks. Pargi fokaalpunkt on pargi keskel paikneva Jaan Koorti skulptuuri “Metskits” koopia, mis viitab ka Tallinna saksapärase nime saamise legendile (Reh-fall e. kitsekukkumine – Reval). Pargile on iseloomulik ka tehislik kosk, mis mõjub rahustavalt ja erilisena pargi külastajatele. Park on tänava suunas täiesti avatud ja õhtuti hästi valgustatud, tehes sellest turvalise ajaveetmispaiga, kus saab igal kellaajal ja hetkel olla.
Saku valla üldplaneering
Saku valla üldplaneeringu koostamisel pöörati suurt tähelepanu miljööväärtuslikele hoonestusaladele. Alade eripära tuvastati arhiivimaterjalide põhjal ja Saku vallavalitsuse ja Hendrikson&Ko ekspertide poolt läbiviidud välitööde käigus, lisaks tugineti Leele Välja 2007. aasta tööle “Saku valla miljöökaitsealade piiritlemine ja kasutustingimuste seadmine“.
Koha eripära dokumenteerimine
Planeeringuala ajaloolise pärandi, loodusliku eripära ja tajuruumi väljaselgitamise tulemused on otstarbekas dokumenteerida. Selleks võib kasutada nii tekstidokumenti, postrit, teemakaarti või -joonist või ka kaardirakendust. Arusaama parandavad visuaalid fotodest skeemideni. Oluline on luua selge ülevaade planeeringuala iseloomulikest joontest, millele saab tugineda kuuluvustunnet soodustava planeeringulahenduse väljatöötamisele.
Kuuluvust soodustava planeeringulahenduse väljatöötamine saab toimuda vaid koos piirkonna seniste (ja võimalusel ka tulevaste) elanike ja ettevõtjatega. Lähtekohaks on asjaolu, et kogukond on oma elu- ja töökoha parim asjatundja (Kiivet 2019).
Tähelepanu vajavad elemendid
Kuuluvustunnet soodustav planeeringulahendus üld- ja detailplaneeringute tasandil arvestab alljärgnevate keskkonnatunnuste ja ruumielementidega:
- Ajalooline kultuuri- ja ehituspärand. Väljendusviis: ajalooliste isikutega seotu väärtustamine näiteks kohanimede või väikevormide näol, ajaloolised kihistused ehitatud keskkonnas – maamärkide säilitamine, nt endised tehasekorstnad, iseloomulikud piirdeaiad, väljapaistvate ehitiste eksponeerimine vms väljapaistvad elemendid (vt Viscosa kultuuritehase näidet). Võimalusel on soovitatav säilitada varasemad pühapaigad või loodusalad, säästes neid ülemäärasest reguleerimisest ja sekkumistest (vt Uzupise vabariigi näidet).
- Piirkondlik asustusstruktuuri ja ehitustraditsioonide eripära. Väljendusviis: eripärase asustusmustri järgimine konkreetse külatüübi näol – nt uute eluasemekohtade kavandamine ahelküla põhimõttel, autentsete ja piirkonnas levinud ehitusmaterjalide kasutus.
- Looduslik eripära. Väljendusviis: iseloomulikud maastikumustrid ja väljapaistvad looduselemendid nagu klindiastangud, allikad, rändrahnud, hiiepuud.
- Atraktiivne ja läbimõeldud mitmerindeline haljastus. Väljendusviis: nii elurikkust kui kohalikke kujundusvõtteid arvestav haljastuslahendus, kus on esindatud nii kõrghaljastus kui ka madalamad rinded põõsaste ja puhmaste näol (vt Toomemäe pargi näidet). Oluline on kasutada kohalikke taimeliike.
- Mitmekesine ruumitaju. Väljendusviis: detailse planeeringulahenduse kaudu elamuste pakkumine erinevatele meeltele, näiteks vuliseva vee kasutamine, muusika mängimine, pagariärist tulevate lõhnade levik tänavale. Samuti on oluline liiklus- ja tööstusmüra leevendamine, nö vaiksete alade teadlik kavandamine ka üldises planeeringus.
- Viibimiskohtade kujundamine. Väljendusviis: Funktsionaalne avalik ruum soosib erinevate sotsiaalsete gruppide omavahelist suhtlust. Võtmetähtsusega on kujundatavate paikade asukohavalik – arvestada tuleb väljakujunenud ruumikasutusmustrite ja ehitatud keskkonna eripäraga. Nt võiks noorte istumispaigad kujundada avatud noortekeskuste juurde, eakatele puhkekohad kaupluste lähedusse jms.
- Ligipääsetavus. Väljendusviis: mugav ligipääs on vajalik kõigile ruumikasutajatele, hoolimata nende vanusest ja liikumisvajadustest. Lähtuda tuleb 8/80 reeglist – loodav keskkond peaks olema turvaline ja mugav nii kaheksa- kui kaheksakümneaastastele inimestele. Kasutama peab universaaldisaini põhimõtteid, mis tagavad ligipääsetavuse ka puuetega inimestele (vt Sajatamme pargi näidet).
- Osalusvõimalused planeeringulahenduse kavandamises ja elluviimises. Väljendusviis: Kohale annavad lõpliku funktsiooni ja tähenduse seda kasutavad inimesed. Planeerija ja arhitekti ülesanne ei ole niivõrd kohti luua, vaid luua tingimused koha- ja kuuluvustunde loomulikuks tekkeks kogukonnas (vt Den Dami näidet). Planeeringu koostamise avalik protsess võimaldab kaasata nii piirkonnas juba tegutsejad kui ruumi potentsiaalsed kasutajad, tähtis on pöörata tähelepanu kaasatuse jätkumisele ka planeeringulahenduse elluviimise etapis.
NÄITED
Viscosa Kultuuritehas Kõrgessaares
Viscosa Kultuuritehase näol on tegemist 2023. aastal loodud kultuurielu edendamise ja arendamise keskusega Kõrgessaare alevikus Hiiumaal. Keskuse tegevuspaigaks on 20. sajandi alguses rajatud kunstsiiditehase kompleks, mille rajas Vene ettevõte La Viscosa. ENSV ajal tegutses seal lihatööstus ja ka kalatööstus. Ta on selgelt eristatav piirkond ülejäänud Kõrgessaarest ja ka Hiiumaast, samas on sinna võimalik minna isegi bussiga. Kompleks pakub võimalusi nautida kunsti, muusikat, teatrit ning soovi korral saab ka kohvikus süüa ja kohapeal ööbida. Hoonetekompleks on säilitatud suuresti algses mahus. Algupärase väärtustamine kajastub nii nimevalikus kui ehitatud keskkonna kujunduses. Nähtava ajalooga paika on lihtsam reklaamida ürituste toimumiskohana.
Užupise Vabariik
Vilniuse linnas asuvas Užupise linnaosas (Užupise Vabariigis) leiab Vilnia jõe äärest puude vahel ujumis- ja lõõgastumiskoha, millest on saanud kohalik pühapaik, kus käia end karastamas, tegeleda meditatsiooniga või nautida loodust. Sinna ei suuna ükski teeviit, selle koha võlu peitub tema salapärasuses. Sealt leiab omaalgatuslikult rajatud pinke, laudtee ja trepid, mis teevad selles paigas viibimise mõnusamaks ja lihtsamaks. Seal paikneb ka kunstiinstallatsioon “Vartai/The Gate”, mis kutsub inimesi selle paiga ilu ja loodusega tutvuma, nagu kunagi võis selles samas teha Vilniuse rajaja Gediminas. Vilniuse linn on võtnud vastu otsuse, et nad lasevad sellel isetekkelisel kohal olla ja ei halda ega reguleeri selle kasutamist.
Rahvapärimuslik koht Vilniuses (Foto: Laura Corbi, 2024)
Uzupiz, Vilnius
Toomemäe park Tartus
Ajalooline Toomemäe park on Tartu linna üks mõnusamaid avalikke ruume, asudes kesklinna suhtes geograafiliselt kõrgemas punktis, pakkudes suurepärast vaadet Tartu linnale. Seal leiab tegevust igale vanusgrupile. Tegemist on visuaalselt stimuleeriva ja esteetilise kohaga, mida hoitakse heas korras. Park on õhtuti tundlikult valgustatud, et võimalikult vähe häirida sealset elustikku, kuid samas luues turvatunde ja ühtlasi müstilise atmosfääri. Pargis asub väikevorme, välinäitusi, mänguväljakuid ja muid külastusrõõmu pakkuvaid ehitisi. Majesteetlikud Toomkiriku varemed on kasutusel ürituste toimumispaiga ja muuseumina. Pargi haljastus on mitmetasandiline ja läbimõeldud, liigirikkuse edendamiseks leidub lamapuitu. Toomemäele koostati 2003.a üldplaneering, mis suuresti säilitas senised väärtused, hetkel kehtib alal Tartu linna üldplaneering aastani 2040. Arendajad näitavad huvi pargi servade hoonestamise vastu, kuid seni on ala säilinud avaliku puhkekohana.
Toomemäe park (Foto: Tartu Ülikool, 2019)
Tartu, Eesti
Sajatamme park
“Lubjalinnana” tuntud Tamsalus valmis 2018. aastal Alianss Arhitektide poolt Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks loodud Sajatamme park. Iga tammepuu ümber on paigutatud raudbetoonvöö, kuhu on süvendatud Eesti vanasõna, iga kümnenda puu ümber on lisatud ka istumiseks sobiv ringikujuline tool. Nii pakuvad viibimiskohad mõtlemisainet ja kasvavate tammepuude võrad ka varju päikese eest. Pargi üks tähelepanuväärsemaid atraktsioone on tsaariaegse hoone varemed, rahvapärase nimega “Kukeloss”, mille müüride vahele on üles pandud välinäitus Tamsalu lubjatööstuse ajaloost. “Kukelossis” on võimalik korraldada ka väiksemaid kontserte ja üritusi. Park on hästi vaadeldav rongiga möödujatele ja koha ajalugu väärtustav atraktiivne sündmuspaik kohalikele ja külalistele. Valgustatud rajad tagavad mugava ligipääsu jalgsi ja rattaga liikujale ja on kasutatavad ka ratastoolkasutajatele (sõelmetest teekate on küll pisut ebamugav).
Den Dam
Den Dami näol oli tegemist Belgias asuva Antwerpi linna vana lihatööstuskompleksiga. Linna soov oli vana piirkond taaselustada, samas oli soov, et uuest piirkonnast ei saaks järjekordne rajoon, kus kinnisvara hinnad on väga kõrged ja kohalikud elanikud tõrjutakse sealt välja (gentrifitseerumine). Selle jaoks alustati juba algses planeerimisetapis arutelusid kohalikega mille käigus valisid kohalikud enda seast esindajad edasiseks koostööks. Koostöös arendajatega arutati ja lahendati murekohti enne, kui need jõudsid realiseeruda, tagades sellega sujuvama ülemineku ehitusetappi. Plaanitavaid arenguid tutvustati ka arhitektuursete ekskursioonide käigus, millel osalemiseks tuli küll lunastada pilet.
Lahendusvariantide “kontroll”
Lahendusvariante kujundades ja eskiislahendust avalikustades tasub tähelepanu pöörata koha eripäraga arvestamise “kontrollimisele”: kas kuuluvustunnet soodustavad elemendid on lahenduses nähtaval kohal? Kas on võimalik täiendavalt rõhutada mõnda elementi, ühtlasi võimendades nii planeeringu asjakohaseid positiivseid mõjusid? Heaks tagasisideks on siin ka avalikul väljapanekul ja aruteludel esitatud arvamused. Võimalusel tasub kasutada kvalitatiivseid (intervjuud, küsimustikud) või digitaalseid kaasamis meetodeid (nt Slido, Mentimeter), et paremini kavandada hilisemat ruumikasutuse kogemust.
Koos huvilistega planeeringulahenduse väljatöötamine on ühtlasi võimalus ühiselt arutada, millist identiteeti kohale kujundada. Avalik tähelepanu kohaloomele võimaldab tulemusi edukalt kasutada ka hilisemas turunduses, seda nii tööstusparkide kui ka elurajoonide või puhkealade kavandamisel. Maailma on näiteid, kuidas kohalikke elanikke ja ettevõtjaid kaastakse nt alal tegutsema hakkavate ettevõtete valimisse. Samuti on levinud puhkealade kavandamisel tihe koostöö hilisemate kasutajatega.
Huvigruppide kaasamine planeeringu elluviimisse
Planeeringu koostamise käigus kogutud heade ideede ja lahenduste sünniks on oluline roll elluviijatel. Kui varasemalt nähti planeeringute elluviimist kitsalt avaliku võimu ja arendaja ülesandena, siis nüüdseks peetakse ka kodanikuühendusi lahenduste realiseerimisel võtmetähtsusega tegijateks (vt nt Horlings et al 2021 või Vigar et al 2017). Laiapõhjalisele, erinevaid organisatsioone ja huvigruppe hõlmavale planeeringulahenduste elluviimisele aitab kaasa hästi läbiviidud osalusplaneerimise protsess. Võimalus planeeringulahenduse kujunemisel kaasa rääkida suurendab tõenäosust valmisolekuks osaleda ka selle elluviimisel, muudab planeeringu “omaks” ja aitab jagada vastutust (vt Detroiti näidet).
Planeeringu elluviimisel osalemine soodustab otseselt ka kuuluvustunde tekkimist, olles ehedaks kohaloome näiteks. Seega on otstarbekas juba planeeringulahenduse kujundamisel läbi mõelda võimalikud rollid kaasarääkijatele, eelkõige asumiseltsidele, piirkonna ettevõtjatele, koolinoortele jms. Samuti tuleb kasuks kas rahaliste vahendite või muude toetusmeetmete kavandamine võimalikult varases etapis.
NÄITED
Detroit
Mastaapselt kahanev Detroit (1950: 1,8 milj elanikku, 2020: 600 000 elanikku) on eeskujulik näide strateegilise planeeringu laiapõhjalisest elluviimisest. 2012. a valminud üldplaneeringut on asunud konkreetsete algatustega rakendama lisaks linnavalitsusele mitmed asumiseltsid ja ettevõtjate organisatsioonid. 2015. a moodustati mittetulundusühing Detroit Future City, mille ainsaks eesmärgiks on strateegilise planeeringu elluviimine. Tänaseks on linna kahanemine erinevate tegurite toel pidurdunud.
Planeeringuga loodu järjepidev hooldus
Planeeringuga kavandatud ruumilised muutused on püsiva iseloomuga. Planeeringu elluviimisel loodud uute avalike väärtuste – nt kiigeplats, mänguväljak vms – säilimiseks on vajalik nende pidev hooldus. Sestap tuleb planeeringulahenduse elluviimist kavandades arvestada ka püsikuludega loodud kohtade hoolduseks ja kaasajastamiseks. Sageli on siin otsene seos omavalitsuse eelarvega, kuid oma roll on ka arendajatel ja huvigruppidel. Kui rajatud ehitiste hooldus on enamasti kas omavalitsuse või eraomaniku eelarvereal kirjas, siis loodud avalikud või poolavalikud kohad võivad jääda unarusse. Kodukoha mänguväljaku või kokkusaamiskoha eest hoolitsemine süvendab kuuluvustunnet ja kujundab kohaidentiteedi kandjaid.
Täiendavad abimaterjalid
Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted
Jan Gehl “Linnad inimestele”
David Sim “Pehme linn” – tihedus, mitmekesisus ja lähedus argielus
Tööriistakasti täiustamiseks saab ettepanekuid esitada siin. (tuleb lisada Google Forms küsimustiku link)