Lühijuhend: elurikkus planeerimises
Elurikkuse ehk bioloogilise mitmekesisuse moodustavad taime- ja loomaliigid ning muud eluvormid ja nende elupaigad. Elurikkus hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust, mis on üheskoos elu aluseks Maal. (SEI 2010)
KUULUB TEEMA ALLA:
Juhendi eesmärgiks on edendada elurikkuse säilitamise ja taastamise vajadustega arvestamist ruumilises planeerimises. Juhend on kasutatav eelkõige detailplaneeringu tasandil, pakkudes detailplaneerijale tuge olukorras, kus keskkonnamõju strateegilist hindamist läbi ei viida ja planeeringumeeskonnas ei ole ökoloogi ega keskkonnaeksperti. Samuti võib kirjapandust olla kasu piirkondliku üldplaneeringu koostamisel (nt linnaosa või alevik vms).
Vaata ka kontrollküsimusi neutraalse või positiivse keskkonnamõju teema all.
ELURIKKUSE SÄILITAMINE VÕI TAASTAMINE PLANEERINGU ETAPPIDE LÕIKES
Loodusväärtuste väljaselgitamine
Selleks saab kasutada kas Maa-ameti kaardirakendusi, rohemeeter.ee või ELME andmebaasi. Häid andmeid leidub ka eElurikkuse lehel, kuid nende tõlgendamine võib nõuda eriharidusega spetsialistiga konsulteerimist. Oluline on arvestada kogu elustikuga, st mitte tähelepanu pöörata vaid inimesele meelepärastele kooslustele ja liikidele.
Eraldi tasub välja tuua, kas planeeringuala ja/või kontaktvöönd kattub rohevõrgustikuga (rohekoridori või -tugialaga). Kui kattuvus esineb, siis tasub lahenduse väljatöötamisel olla eriti tähelepanelik.
NÄITED
ELME andmestik
ELME kodulehel on vaadeldavad üldisemal tasandil ruumiandmed; alla laadides on võimalik andmeid kasutada soovitud detailsuses.
Täiendav kirjeldus ala kujunemisest arhiivimaterjalide ja eelnevate planeeringute/projektide/arengudokumentide põhjal
Selleks on oluline vastata järgnevatele kontrollküsimustele:
- Kas tegemist on loodusliku või täidetud pinnasega?
- Kas veerežiimi on oluliselt muudetud? Kas tegemist on perioodiliselt üleujutatud või liigniiske alaga?
- Kas on märke, et tegemist on põlise niidu, metsa või ka pargi jäänukiga (nt maa-ameti kaardirakenduse ajalooliste kaartide põhjal)?
- Kas leidub märkimisväärseid veekogusid?
- Kas alale on seotud elurikkuse eesmärke? (nt üldplaneeringu, selle KSH või muu dokumendiga)
Välivaatlus
- Kinnita üle eelnevas punktis (täiendav kirjeldus) selgitatu.
- Kirjelda eluslooduse elemente ja ala hooldust:
- puistu, niit või rohumaa,
- veekogu ja kallas/rand ning selle iseloom
- haljastuse rindelisus, liigirikkus, seisund ja vanuseline mitmekesisus, vanade puude olemasolu (elupaigad)
- kodumaiste liikidega taimkatte olemasolu
- kas ja kuidas ala hooldatakse (nt võsa lõikus, muru pügamine vms).
3. Kirjelda tehiskeskkonna elemente (elurikkuse seisukohast – mh kas on elupaikadeks sobivaid elemente, mille säilitamist võiks kaaluda)
- kas ala on tarastatud
- kas alal on varemeid või muid kasutusest väljas ehitisi või nende osi (koopaid, kaeveid, keldreid, müüre jms)
- kas alal on katendeid (asfalteeritud või sillutatud plats vms)
- kas alal on rakendatud elurikkust toetavaid meetmeid või on hoonete haldamisel pööratud tähelepanu elurikkusele (vestluses olemasoleva hoone omanikuga, nt putukasõbralikud valgustid, nahkhiirte varjekastid, haljasseinad või – katused)
- kas ala läbib tee või raudtee.
4. Kirjelda häiringuid
- kas müriseb
- kas haiseb (mh nii, et viitab kemikaalile)
- kas on tallamiskoormus, mis viitab koosluse kahjustamisele
- kas esineb valgusreostust (valgustatud kohti, mis ei ole eesmärgipärased)
5. Tee kokkuvõte, sõnasta võimalused ja murekohad elurikkuse säilitamise ning taastamise vaatenurgast.
Jälgi planeeringulahenduse väljatöötamisel alltoodud loogikat
| Prioriteet | Eesmärk | Selgitus |
| I | Vältida kõrge loodusväärtusega alade hävitamist või kahjustamist | Loobuda alal tehiskeskkonna kavandamisest. |
| II | Rikastada olemasolevat elustikku, parandada elustiku seisundit alal | Elupaikade juurdeloomine alal sinna sobivatele liikidele, kes praegu pole alal esindatud. Näiteks hekkide rajamine, muruplatside asemele meetaimedest lillemuru külvamine jne. |
| III | Säilitada alal esineva elustiku seisund ning vältida selle kahjustamist | Kavandatavate tegevuste elluviimine ja lahenduste kasutamine viisil, mis aitab praegust elustikku säilitada ja kahjustamist vältida. Näiteks parkla rajamine väärtusliku niiduala asemel looduslikult kõige vaesemale alale. |
| IV | Leevendada olemasolevale elustikule tekkivaid negatiivseid mõjusid | Leevendusmeetmed tuleb välja töötada siis, kui elustiku kahjustamist ei ole võimalik täielikult vältida. Näiteks planeeritavate tegevuste ja arhitektuuriliste lahenduste muutmine viisil, mis aitab negatiivseid mõjusid elustikurühmadele osaliselt vähendada. |
| V | Kompenseerida elustiku ja elupaikade kadu | Hävitatava ala asemele vähemalt samaväärse loodusväärtusega ala loomine arendusala piires või lähipiirkonnas (äärmisel juhul planeeringualast väljaspool). |
| VI | Taastada varasemalt kõrge loodusväärtusega alade seisund | Eesmärk on taastada või parandada koosluste ja/või elupaikade terviklikkust ja funktsionaalsust, mis on inimtegevuse või looduslike tegurite tõttu halvenenud. Nt võsastunud niidukoosluste taastamine, kinnikasvanud veekogude veepeegli avamine vms. Enamasti eeldab see eriala ekspertide kaasamist. |
Kavanda elurikkuse parendamisvõimalused
Inspiratsiooni saad alljärgnevast loetelust, mis põhineb kogumikus “Elurikas linn” toodul, mida on uuendatud ja täpsustatud käesoleva töö käigus, ning viidatud lisamaterjalidest. Ära unusta õigusaktidest tulenevaid piiranguid (nt kompostimine)!
- Üks linnupesakast kahe korteri kohta
- Hoonete fassaadil asuvad räästapääsukesele mõeldud pesitsusalused
- Üks elupaik (toitumis- või pesitsuskoht) väljavalitud selgrootute rühmale
- Üks nahkhiirte varjekast hoone kohta (vt ka Hollandi nahkhiire-sõbraliku ehitamise juhend)
- Krundil asub püsiv toitmiskoht talvituvatele väikelindudele
- Krundil asub konnasõbralik asustatud tiik
- Kõik seinad on kaetud ronitaimedega (seal, kus võimalik)
- Kõikidel hoonetel on haljaskatused
- Krundil on vähemalt 1,5 m kõrgune ja 10 m pikkune hekk
- Krunt on haljastatud, kuid seal puuduvad klassikalised niidetavad muruplatsid
- Osa krundist on jäetud looduslikuks
- Krundil ei kasva rohkem kui 5 isendit ühest puu- või põõsaliigist (v.a. hekid)
- Krundi haljastus sisaldab ohtralt meetaimi ning pakub mitmekesist toitu liblikatele
- ja kimalastele
- Krundil kasvab vähemalt 25 kohalikku taimeliiki
- Igale rõdule on sisse ehitatud lille- ja taimekastid
- Krundile on rajatud vähemalt 10m2 suurune köögiviljapeenar
- Krundil asub (soovitavalt vähemalt 20m2) suurune kasvuhoone
- Hoovis pole kõvakattega alasid, kõik alad on vett läbilaskvad
- Krundi kõvapindadele langenud sademevesi kogutakse kokku ja kasutatakse kastmiseks
- Sademevesi on looduslikult ära juhitud
- Iga 5 m2 kõvakattega pinna kohta krundil on soovitavalt 1 m2 tiigiala
- Krundil kogutakse hallvett
- Vähemalt poolt maast, mis ei ole hoonete all, hõlmab veekogu
- Krundil komposteeritakse kõik biolagunevad köögi- ja haljastusjäätmed
NÄITED
Hollandi nahkhiire-sõbraliku ehitamise juhend
Brošüüri eesmärk on anda juhiseid ehitiste projekteerimise, ehitamise ja renoveerimise lähenemisviiside kohta, mis võivad olla kasulikud nahkhiirtele.
Täiendavad abimaterjalid
- Tartu linna väike juhend elurikka aia kujundamiseks
- Juhend elurikka linna planeerimiseks. SEI 2012
- Kopenhaageni linnalooduse strateegia
- Interregi projekt Elurikkad linnad
- Parris et al 2018. The seven lamps of planning for biodiversity in the city
Tööriistakasti täiustamiseks saab ettepanekuid esitada siin. (tuleb lisada Google Forms küsimustiku link)
