TEEMAD
Esteetiliselt meeldiv
Ruumiline kooskõla, sobiva mõõtkava tajumine ja tundlik materjalikasutus avaldavad otsest positiivset mõju meie elukvaliteedile. Hea ruumilahendus on esteetiline, pakkudes valdavale osale kasutajatest ilu, naudingu ja rahulolu kogemust ning inspiratsiooni. Esteetika saavutatakse tundliku kavandamise ja asjatundliku ehitamise abil. Ühiskonna vaates on eriti oluline avaliku ruumi ja sellega kontaktis olevate ruumiosade esteetika.
EESMÄRK
Arvestada nii maa- ja ruumikasutuse kavandamisel kui ka ruumiloomes laiemalt vajadusega kultuuritundliku esteetiliselt nauditava ruumilahenduse järele, kus tundliku kavandamise ja asjatundlikku ehitamise abil saavutatav ruumiline kooskõla, sobiva mõõtkava tajumine ja tundlik materjalikasutus avaldavad positiivset mõju meie elukvaliteedile.
KONTROLLKÜSIMUSED
Kontrollküsimused on suunavad ning aitavad kaalutleda üld- ja detailplaneeringu kestlikkust ja kvaliteeti, ent ei anna planeeringule kvantitatiivset hinnangut. Küsimused on kasulikud eelkõige planeeringu algatamise etapis. Lugemise lihtsustamiseks on küsimused jaotatud keskkonna, sotsiaalmajanduslike ja kultuuriliste aspektide alla. Kontrollküsimuste alalehel saab küsimustega tutvuda teemade lõikes ning need interaktiivseks täitmiseks alla laadida.
Kontrollküsimused (8)
Kultuuriline aspekt
- Kuidas planeeringulahendus toetab positiivseid ja mitmekesiseid tajuelamusi?
- hoonestusalad võimaldavad hea kujundusega detailirikkaid hooneid
- säilitatud/avatud on ilusad vaated
- tehiskeskkonna loomisel on maksimaalselt kasutatud inimlikku mõõtkava
- müra- ja õhureostus on minimiseeritud/leevendatud.
- Kas on kasutatud täiendavaid kaasamis- ja osalusplaneerimise meetodeid lisaks planeerimisseaduse miinimumnõuetele (nt kogukondade kaasamise tase lähtuvalt kaasamishierarhiast, kaasav kujundus, ettepanekutega arvestamine)? Vt ka kuuluvustunde lühijuhendit ning ringsus planeerimines lühijuhendit (kaasamine ja kommunikatsioon planeerimises on viimane näide detailplaneeringu tasandil).
- Kas avalike ja poolavalike alade kavandamisel on arvestatud sotsiaalse vaateväljaga (inimeste nähtavuspiir kuni 100 meetrit, emotsioonide lugemiseks 25 meetrit) ja n-ö 5 km/h arhitektuuriga (väikesed distantsid, liigendatud ja avadega hoonemahud, palju pisiasju – detailide, nägude ja tegevuste küllus pakub rikkalikku ja intensiivset tajuelamust)?
- Kas planeeringulahendus arvestab linnalises keskkonnas väljakujunenud ehitusjoonega?
Keskkonna aspekt
- Kas eelisjärjekorras arendatakse seni kasutuses olnud alasid, et minimaalselt hõivata looduslikku maad?
- Kas uue tehiskeskkonna kavandamisel väärtustatakse olemasolevat taimestlikku ja kasutatakse elurikkust tagavaid looduspõhiseid lahendusi (vegetatsiooni taastamine)?
- Kas rohe- ja sinivõrgustiku toimivus on tagatud (nt sidususe olemasolu, mitmekesine ja mitmerindeline haljastus, metsasus vähemalt 50%)? Vt ka ringsus planeerimises ja elurikkus planeerimises lühijuhendeid.
- Kas planeeringulahendus arvestab maastiku- ja loodusväärtustega (väärtuslikud loodusmaastikud sh metsad, mereäärsed alad, mitmekülgseid maastikuelemente sisaldavad põllumaastikud jne) võimendades nende positiivseid mõjusid?
Kontrollküsimused (9)
Kultuuriline aspekt
- Kuidas planeeringulahendus toetab positiivseid ja mitmekesiseid tajuelamusi?
- hoonestusalad võimaldavad hea kujundusega detailirikkaid hooneid
- säilitatud/avatud on ilusad vaated
- tehiskeskkonna loomisel on maksimaalselt kasutatud inimlikku mõõtkava
- müra- ja õhureostus on minimiseeritud/leevendatud
- Kas planeeringulahendus arvestab linnalises keskkonnas väljakujunenud ehitusjoonega?
- Kas on kasutatud täiendavaid kaasamis- ja osalusplaneerimise meetodeid lisaks planeerimisseaduse miinimumnõuetele (nt kogukondade kaasamise tase lähtuvalt kaasamishierarhiast, kaasav kujundus, ettepanekutega arvestamine)? Vt ka kuuluvustunde lühijuhendit
Keskkonna aspekt
- Kas eelisjärjekorras arendatakse seni kasutuses olnud alasid, et minimaalselt hõivata looduslikku maad?
- Kas uue tehiskeskkonna kavandamisel väärtustatakse olemasolevat taimestikku ja kasutatakse elurikkust tagavaid looduspõhiseid lahendusi (vegetatsiooni taastamine)?
- Kui kaugel asub planeeringulahendus kõrge õhureostuse ohuga objektidest?
- Kas rohe- ja sinivõrgustiku toimivus on tagatud (nt sidususe olemasolu, mitmekesine ja mitmerindeline haljastus, metsasus vähemalt 50%)? Vt ka ringsus planeerimises ja elurikkus planeerimises lühijuhendeid.
- Kas planeeringulahendus arvestab maastiku- ja loodusväärtustega (väärtuslikud loodusmaastikud sh metsad, mereäärsed alad, mitmekülgseid maastikuelemente sisaldavad põllumaastikud jne) võimendades nende positiivseid mõjusid?
Sotsiaalamajanduslik aspekt
- Kas linnalises keskkonnas on 5 min jalgsiteekonna kaugusel tagatud ligipääs rohealale ja 15 min kaugusel vabaõhu puhkevõimalus (kvaliteetne roheala, soovitavalt kõrghaljastusega, min pindalaga 1000 m2)?
TÖÖRIISTAD
JUHENDID
Eestikeelne töövahend ELi liikmesriikide eksperdirühma aruandele “Towards a Shared Culture of Architecture”
Eestikeelne tööleht aitab anda hinnangu selle kohta, kas ja kuidas olete täitmas arhitektuuri ja elukeskkonna kvaliteedieesmärke.
EUROOPA LIIT / 2021
DIGITÖÖRIISTAD
New European Bauhaus TOOLBOX
Uue Euroopa Bauhausi eripära seisneb teemade ja väärtuste (kestlikkus, ilu ja kaasatus) omavahelises seostatuses, mitmetasandilises lähenemises kaasamisele ja transdistsiplinaarses lähenemises.
RAMBOLL JT / 23.11.23
JUHENDID
New European Bauhaus Compass
Raamistik otsustajatele ja projektide tegijatele, kes soovivad rakendada NEBi põhimõtteid ja kriteeriumeid. Kompass pakub välja suunised riiklike asutuste projektide arendamiseks.
EUROOPA LIIT / 21.11.22
UURINGUD
Towards a Shared Culture of Architecture: Investing in a High-Quality Living Environment for Everyone
Euroopa ruumiloome eksperdirühma lõppraport võtab tervikliku vaate meie eluruumidele kvaliteedi mõistmisele. See võtab arvesse kõiki inimtegevusi, mis muudavad ehitatud keskkonda, sh mineviku, oleviku ja tuleviku dimensioone.
EUROOPA LIIT / 2021
ALUSDOKUMENDID
Planeerimisseadus
Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. [§ 8]
Strateegia “Eesti 2035”
Elukeskkond on kvaliteetne ja seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. Inimesed on ruumiteadlikud ning ruumiotsused parandavad nende ühistegevuse ja osaluse võimalusi.
Ruumiotsuste tegemisel järgime kvaliteetse ruumiloome põhimõtteid: kvaliteetne ruum ühendab kunstilised, tehnoloogilised ja majanduslikud lahendused ning looduskeskkonna tasakaalustatud tervikuks.
Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted
Esteetika – arhitektuursel kvaliteedil on kunstiline mõõde, kus ruumiline kooskõla, sobiva mõõtkava tajumine ja tundlik materjalikasutus avaldavad otsest positiivset mõju meie elukvaliteedile. Hea ruumilahendus pakub valdavale osale kasutajatest ilu, inspiratsiooni, naudingut ja rahulolu. Esteetika saavutatakse tundliku kavandamise ja asjatundliku ehitamise abil. Ühiskonna vaates on eriti oluline avaliku ruumiga kontaktis oleva ruumiosa esteetika.
Eristatavus ja kohataju – hea ruumilahendusega luuakse paiku, mis on eriomased, sobituvad kohalikku konteksti ning millel on iseäralikud tunnused, mis loovad teatava kohataju. Ehitatud keskkond vajab terviklikku kultuurikeskset lähenemist ning humanistlikku vaadet sellele, kuidas me ühiselt kujundame paiku, milles elame ning pärandit, mille me enesest maha jätame.
Ettepanekuid Tööriistakasti täiustamiseks saab esitada siin.