Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks, kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Maakonnaplaneeringuga antakse suunised üldplaneeringu koostamiseks.
Pärast planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist 1995.aastal tehti riigi tasandil otsus, et kolme aasta jooksul valmivad maakonnaplaneeringud. Maakonnaplaneering oli esimene strateegiline dokument, mis sidus kokku erinevad valdkonnad riigi tasandil ning omavalitsuste huvid.
Enamik esimesi maakonnaplaneeringuid kehtestati ajavahemikus 1998-1999. Ühelt poolt andsid maakonnaplaneeringud sisendi omavalitsuste planeeringutesse ning teisalt samaaegselt koostatud üleriigilisse planeeringusse „Eesti 2030+“. Seejärel ajakohastati maakonnaplaneeringuid teemaplaneeringutega.
Esimese maakonnaplaneeringute koostamise tsükli käigus koostatud planeeringud olid oma sisult ja kvaliteedilt väga ebaühtlased vaatamata teemaplaneeringutega tehtud täpsustustele ja täiendustele. Maakondades, kus on koostatud palju teemaplaneeringuid, oli tervikliku pildi saamine raskendatud.
2013. aasta suvel algatas Vabariigi Valitsus uute maakonnaplaneeringute koostamise. Selleks antud üldiste lähteseisukohtade sihiks oli viia maakonnaplaneeringute koostamine kogu riigis ühtsetele alustele. Lisaks maakonna eripärastele teemadele käsitlevad maakonnaplaneeringud teatavat kindlat üleriigilisest planeeringust tulenevat või ametkondlikest vajadustest lähtuvat teemaderingi ning on metoodiliselt sarnasemad. Maakonnaplaneeringud kehtestati aastatel 2017. kuni 2019. Kehtivad maakonnaplaneeringud on leitavad siit.
Maakonnaplaneering on riigi tasandi ruumiline planeering, mis lähtub üleriigilise planeeringu põhimõtetest. 2013. aastast kehtiva üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ peamine arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. Üleriigilise planeeringu elluviimiseks püstitati eesmärk vaadata üle maakonnaplaneeringud ja uuendada need, arvestades riigi ruumilise arengu vajadusi ja piirkondlikke eripärasid. Eesti elujõulisuse väljaspool Tallinna ja Tartu lähitagamaad määrab eeskätt maakonnakeskuste ja mõne suurema, oma tagamaa majandusliku vedajana toimiva linna edukus. Kogu Eesti saab hoida elatavana esmatasandi teenuste kättesaadavuse ja liikumisvõimaluste tagamise kaudu toimepiirkondades.
Maakonnaplaneeringu vahendiks on tasakaalustatud ja kestliku asustuse, sealhulgas keskuste võrgustiku toimimist ja rahvastiku paiknemist suunavate oluliste tingimuste määramine. Neid rakendatakse kohaliku omavalitsuse planeeringute kaudu, eelkõige üldplaneeringutes.
Asustuse arengu suunamise ülesanne on kaasaegsetes maakonnaplaneeringutes kõige uuenduslikum ja need põhimõtted viiakse ellu ühtselt kõigis maakondades. Kesksed läbi töötatud allteemad on toimepiirkonnad ja sotsiaalne taristu. Toimepiirkonna määratlemine aitab mõista ja planeerida keskuste võrgustiku, linnalise asustusega tiheasumite ja ümbritseva maa-asustuse vastastikuseid seoseid, sh liikumist toimepiirkonna sees, samuti kavandada vastavaid taristuid. Toimepiirkonna keskuste planeerimisel arvestatakse toimepiirkonna suurusega ning hinnangutega rahvastiku muutusele toimepiirkonnas. See on oluline töökohtade, teenuste ja nende kättesaadavuse kavandamisel.
Varasemate maakonnaplaneeringutega võrreldes on kehtivates maakonnaplaneeringutes märksa olulisemaks muutunud planeeringu elluviimise tegevuskava, mis sisaldab ka kokkuleppeid. Tegevuskava tegevused toetavad planeeringu eesmärkide saavutamist kõigis olulistes valdkondades ja selle alusel jälgitakse planeeringu eesmärkide poole liikumist tegevussuundade ja üksiktegevuste tasandil.
2020. aastal tutvustati koos üleriigilise planeeringu elluviimisega ka maakonnaplaneeringute elluviimise kava. Maakonnaplaneering on mõjus vaid siis, kui kõik arvukad osapooled (sh ministeeriumid ja teised ametiasutused ning kohalikud omavalitsused), kellest sõltub planeeringulahenduse elluviimine, on osalenud planeeringu koostamisel ning soovivad planeeringut ka kehtestatud kujul ellu viia. Partnerite rohkus ja avalike arutelude vajadus muudavad maakonnaplaneeringu koostamise protsessi küll aeganõudvaks, kuid sellest võidab tulemuse kvaliteet.