Vabariigi Valitsus algatas 2023. a 5. jaanuaril uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise. Planeeringu eesmärk on määrata kindlaks Eesti ruumiline struktuur, ruumikasutus ning ajakohased ruumilise arengu põhimõtted, suunised ja suundumused aastani 2050.
Üleriigiline planeering on kõige strateegilisem ja üldisem riigi planeering, mille peamine eesmärk on ruumilise arengu pikaajaline strateegiline suunamine kõige üldisemates küsimustes1Ruumilise planeerimise peamine eesmärk on otstarbeka ruumikasutuse saavutamine, mis eelkõige peab looma sobiva elukeskkonna inimesele ning samas säilitama võimalikult tervikliku ja jätkusuutliku looduskeskkonna.. Üleriigiline planeering koostatakse kogu riigi territooriumi ja majandusvööndi kohta. Üleriigilise planeeringu algatab ja kehtestab Vabariigi Valitsus, planeeringu koostamist korraldab Regionaal- ja põllumajandusministeerium. Täpsem teave on üleriigilise planeeringu veebilehel.
Üleriigiline planeering käsitleb ruumilisi seoseid teiste riikidega, samuti Eesti riigi erinevaid regioone ning kogu maad tervikuna. Selle eesmärk on suunata asustusstruktuuri ja üleriigiliste võrgustike terviklikku arendamist, arvestades sealhulgas piirkondade eripäradega. Üleriigiline planeering annab üldised suunised maakonnaplaneeringute ja omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks ning loob aluse riigi tasandi strateegiate ja valdkondlike arengukavade paremaks ruumiliseks seostamiseks.
Hetkel kehtiv Üleriigiline planeering “Eesti 2030+” kehtestati 30. augustil 2012:
Varasemalt kehtis Eestis Üleriigiline planeering “Eesti 2010”, mis kiideti heaks ja selle elluviimise tegevuskava kinnitati Vabariigi Valitsuse 19. septembri 2000. a korraldusega nr 770-k.
