Riigikohus tegi 5. märtsil 2019. a kohtuotsuse haldusasjas 3-13-385, millega rahuldas Rapla valla kassatsioonikaebuse osaliselt: tühistas Ringkonnakohtu otsuse reoveepumpla kasutusloa õigusvastaseks tunnistamise osas. Ülejäänud osas jättis halduskolleegium otsuse muutmata.
Vallavalitsus väljastas kasutusloa detailplaneeringukohaste juurdepääsuteede ja insenervõrkude kasutamiseks, mille peale esitas juurdepääsutee äärne ettevõtte kaebuse halduskohtule kasutusloa tühistamiseks või alternatiivselt kasutusloa korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks. Halduskohus tunnistas kasutusloa õigusvastaseks. Vald esitas apellatsioonkaebuse, mille ringkonnakohus rahuldas tühistades halduskohtu otsuse osaliselt. Vald esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse.
Riigikohtu seisukohad
1. Planeeringu seletuskiri on planeeringu koosseisu kuuluv tekstiline osa, mis moodustab koos jooniste ja planeeringu kehtestamise otsusega ühtse terviku. Planeeringu elluviimisel tuleb võimalike küsitavuste või vastuolude lahendamisel lähtuda konkreetse planeeringu tervikliku planeeringulahenduse mõttest ja sõnastusest. Kui tarvis, tuleb lünga täitmisel arvestada planeeringulahenduse vaheversioone ja kooskõlastamise dokumente.
2. Kui detailplaneeringu seletuskirjas sätestatakse, et planeeringulahenduse elluviimiseks on vajalik ühes etapis välja ehitada kõik kavandatud juurdepääsuteed, siis on see põhimõte planeeringu elluviimisel siduv, kuna tegemist on lahendusega, mis sätestati läbirääkimiste tulemusena. Tegemist on kohaliku omavalitsuse, arendaja ja naaberkinnisasja omaniku vahelise kompromissiga.
3. Detailplaneeringu elluviimine ei ole arendajale, ehk planeeringu koostamisest huvitatud isikule, kohustuslik, kui seadus või planeering ei näe ette teisiti. Seega ei ole naaberkinnisasja omanikul üldjuhul õigust nõuda arendajalt detailplaneeringu realiseerimist. Kui aga detailplaneeringut on asutud ellu viima, tuleb selle käigus järgida planeeringuga kehtestatud nõudeid.
4. Kohalik omavalitsus peab väljastatud lubadega ja sõlmitud lepingutega tagama, et detailplaneeringuga ettenähtu viiakse ellu nii, nagu planeering naabrite õigusi või avalikke huvi kaitsvaid tingimusi silmas pidades kindlaks määras.
5. Nii varasemalt kehtinud ehitusseaduse § 13 lõikes 1 ning kehtivas planeerimisseaduse § 131 on sätestatud põhimõte, et detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, valgustuse ja kanalisatsiooni väljaehitamise tagab kohalik omavalitsus, kui kokku ei ole lepitud teisiti. Kui avalikuks kasutamiseks planeeritud tee väljaehitamist pole väljastatud lubadega tagatud, on tee väljaehitamise kohustus kohalikul omavalitsusel. Seega on isikul võimalik kohustamisnõude kaudu taotleda mahasõitude valmisehitamist kohalikult omavalitsuselt kui planeeringu korraldajalt.
6. Õigusvastane ehitusluba ei välista igal juhul kasutusloa andmist. Seega oleks vald pidanud kasutusloa andmisel otsustama, kuidas kõrvaldada ehitusloa andmisel tekkinud vastuolu planeeringu seletuskirjaga.