Millal võib detailplaneeringut algatades jätta keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamata?

Vastus:

Detailplaneeringu koostamise kohustus on sätestatud planeerimisseaduse (PlanS) § 125. Eelkõige tuleb detailplaneering koostada juhul, kui soovitakse rajada ehitusloakohustuslikke hooneid või neid üle 33% suurendada (vt PlanS § 125 lg 1). Lisaks on seaduses sätestatud, et detailplaneering tuleb teha ka juhul, kui soovitakse rajada olulise ruumilise mõjuga ehitist (ORME) või olulise avaliku huviga rajatist (OAHR). ORME definitsiooni ei ole seadustes antud, kuid planeering tuleb koostada juhul, kui ehitis on Vabariigi Valitsuse määruse nimekirjas. OAHR on samuti määratlemata õigusmõiste, mille sisustamiseks oleme andnud soovituse (vt küsimuse Kuidas selgitada välja, kas ehitis on olulise avaliku huviga rajatis, mille püstitamiseks on vajalik koostada detailplaneering? vastust). Lisaks võib kohalik omavalitsus oma üldplaneeringuga sätestada nii detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid kui ka juhtumeid (vt PlanS § 125 lg 2).

PlanS § 124 lg 6 ja § 142 lg 6 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 p-d 1 ning 3-4 sätestavad, millal tuleb anda KSH eelhinnang ning kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust: 1) detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab mõju Natura 2000 võrgustiku alale, 2) ORME nimekirja kuuluva ehitise ehitamiseks, 3) detailplaneeringu koostamisel, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ nimetatud tegevust, 4) üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel. KSH eelhinnangu tegemisel tuleb lähtuda KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning KeHJS § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Seega, KSH eelhinnangu võib jätta algatamata üksnes juhul, kui tegemist ei ole eelnimetatud loetelusse kuuluva detailplaneeringuga. Seejuures tuleb tähele panna, et määruse nr 224 § 16 p 1 sõnastus on järgmine: „muu käesolevas määruses nimetamata tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju“. See ei tähenda, et absoluutselt iga detailplaneeringu algatamisel tuleb anda KSH eelhinnang. Analoogia korras tasub vaadata KeHJS § 6 lg 2³, mille kohaselt KeHJS § 6 lg-tes 2 ja 2¹ sätestatud eelhinnangu võib jätta andmata, kui kavandatud tegevus jääb väljapoole KeHJS § 6 lg 2¹ reguleerimisala ja määruse nr 224 reguleerimisala.

KeHJS § 6 lg 2³ eesmärk on suurendada õigusselgust. Siin tuleb arvestada, et kui tuleb anda eelhinnang ja kaaluda mõju hindamise algatamise vajalikkust, siis seda tuleb endiselt kindlasti teha ehk KeHJS § 6 lg 2³ seda kohustust ei muuda ega vähenda.

KeHJS § 6 lg 2³ on kirjutatud KeHJS-sse eelkõige seetõttu, et KeHJS § 6 lg 2 p 22 ja määruse nr 224 § 16 p 1 lõppevad punktiga „muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju“, mille puhul on olnud vaidlusi, kas selle punkti alusel tuleb teha eelhindamine ka KeHJS-s ja määruses nimetamata tegevuste korral (ehk sisuliselt kõik tegevused, milleks nt vaja taotleda tegevusluba, kuid mida KeHJS ja määrus ei nimeta). Alati ei tule teha, vaid „muu tegevus“ annab võimaluse anda eelhinnang ka KeHJS § 6 lõike 2 ja määruses nr 224 nimetamata tegevuste (sh väiksemate künniste) korral, aga ei kohusta alati selleks. Kuid kui on vaja ja põhjendatud, siis kindlasti teha. Kõiki olukordi ei suudeta ette näha, seetõttu ongi KeHJS ja määrus nr 224 jäetud lahtiseks. Selle põhimõtte ja seisukoha rõhutamiseks ongi KeHJS § 6 lg 2³. Vt ka 13.07.2017 jõustunud KeHJS muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lk 6-7.

Kui aga KeHJS ja PlanS alusel tuleb anda KSH eelhinnang ja kaaluda KSH algatamise vajalikkust, siis seda tuleb teha ja vormistada KSH algatamise või algatamata jätmise otsuses koos eelhinnanguga (üldjuhul koos detailplaneeringu algatamise otsusega). Kirja tuleb panna õiguslikud alused ja sisulised põhjendused. Ja kui ei tule anda KSH eelhinnangut ja kaaluda KSH algatamise vajalikkust, siis oleks mõistlik detailplaneeringu algatamise otsuses see asjaolu välja tuua (koos õigusakti viidetega, et detailplaneering ei kuulu nende alla, mis nõuaks eelhinnangut).

Juhul, kui koos detailplaneeringu koostamisega viiakse läbi ka KSH, tuleb planeeringu menetlemisel lähtuda üldplaneeringu menetlusreeglitest (vt menetlusskeemid).