Vastus:
Planeerimisseaduse § 128 lg 5 näeb ette, et detailplaneeringu algatamisel määratakse muu hulgas kindlaks planeeringuala asukoht, sealhulgas planeeringuala piir, ja suurus. On mitmeid põhjusi, miks planeeringuala on vaja kindlaks määrata. Üks põhjusi on, et üldsus saaks teada, millisele alale kavandatakse maakasutus- ja ehitustingimused kehtestada. Planeeringuala piir on vajalik kindlaks määrata ka selleks, et isikud, kelle õigusi planeeringu kehtestamise otsus tulevikus mõjutama hakkab (vt PlanS § 127 lg 2) ehk üldjuhul maaomanikud, teaksid, kas nad on planeeringusse kaasatud (nn kolmandad isikud). Oluline on planeeringuala piir ka neile, kes omavad huvisid seoses konkreetse planeeringuga (vt PlanS § 127 lg 3): planeering võib seada tingimusi ka töö- või elukohale (kinnisasja omamata) või olla muud moodi oluliseks elukorralduse muutjaks – näiteks kui planeeringuga määratakse liikluskorralduse uued põhimõtted. Seega on väga oluline, et planeeringu algatamisest alates oleks teada, milline on planeeringuala: konkreetne maa-ala, mille kohta koostatakse terviklik ruumilahendus ja määratakse kindlaks maakasutus- ja ehitustingimused (vt PlanS § 3 lg 1).
Kui detailplaneeringu koostamise käigus on selgunud vajadus planeeringuala piiride ja suuruse muutmiseks, on oluline see muudatus vastava menetlustoiminguga fikseerida ja anda sellest üldsusele teada. Kui muudatus on oluline, oleks tarvis muudatusest teavitada nagu algatamisestki. Kui muudatus ei puuduta väga suurt osa kaasatavatest või kaasatavate ring ei muutu oluliselt, võib muudatusest anda teada vastava ajalehe ja kohaliku omavalitsuse veebilehe kaudu. Sellisel juhul on oluline, et edaspidiste otsuste ja teavituste juures oleks lisaks algatamisele ka planeeringuala muutmisele kindlasti tähelepanu juhitud.
Õigeks ei saa pidada planeeringuala piiri muudatuse tegemist ja sellest teada andmist alles vastuvõtmise faasis: sellisel juhul tekib küsimus, et millistes piirides tehtud planeering on saanud kooskõlastused. Kui piiri muutmine fikseeritakse alles vastuvõtmisel, võiks eeldada, et enne seda lahendati detailplaneeringu ülesandeid algselt kavandatud planeeringualal. Võib ka juhtuda, et planeeringuala piiri muudatus on nii ulatuslik ja oluline või muutub oluliselt planeeringuala eesmärk seoses piiri muutmisega, et on tarvis planeeringu menetlust alustada algusest peale ja teha uus algatamine. Selle kaalutlusotsuse saab teha kohalik omavalitsus.
Lisaks juhime tähelepanu PlanS § 130 lõikele 3, mille kohaselt on taotletud planeeringuala muutmine planeeringu algatamisel lubatud planeerimisalase tegevuse korraldaja ja huvitatud isiku kokkuleppel. Kui planeeringu koostamise korraldaja muudab planeerimismenetluses taotluse eset, sealhulgas laiendab esialgselt taotletud planeeringuala, on huvitatud isikul õigus nõuda planeeringu koostamise korraldajalt planeeringu koostamiseks või koostamise tellimiseks täiendavate kulutuste kandmise proportsionaalset jagamist planeeringu koostamise korraldaja ja huvitatud isiku vahel.