Vastus:
Planeerimisseaduse (PlanS) § 2 lõige 3 sätestab, et planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele (KSH) kohaldatakse planeerimisseadusest tulenevaid menetlusnõudeid. Nõuded keskkonnamõju hindamise aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS). Vastavalt PlanS § 124 lõikele 6 tuleb anda eelhinnang ja kaaluda KSH vajalikkust, m.h juhul, kui detailplaneeringu elluviimine eeldatavalt avaldab mõju Natura 2000 võrgustiku alale (edaspidi ka: Natura ala). Samuti sätestavad KeHJS § 6 lõike 2 punkt 22, § 6 lõige 4, § 33 lõike 2 punkt 4, § 35 lõige 2 ja ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punkt 8, et KSH vajalikkust tuleb kaaluda, kui kavandatakse sellist tegevust, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala.
Nii PlanS § 124 lõige 6 kui KeHJS § 33 lõiked 2-5 rõhutavad, et KSH vajalikkust tuleb kaaluda KeHJS § 33 lõigetes 3-5 nimetatud kriteeriumide ehk eelhinnangu alusel – muid mehhanisme nimetatud seadused mõju tuvastamiseks või selle välistamiseks ette ei näe. PlanS § 124 lõike 6 ja KeHJS § 33 lõikest 6 tulenevalt tuleb enne KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse langetamist küsida seisukohti asjaomastelt asutustelt, sealhulgas kindlasti Keskkonnaametilt.
KeHJS § 33 lg 1 p 4 järgi tuleb KSH algatada, kui planeering on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
Eelnimetatud sätete aluseks on EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta ehk loodusdirektiivi artikkel 6 lõige 3.
Natura hindamise juhendi „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (2019) on selgitatud, et Natura hindamise vajadust tuleb kaaluda kõigil juhtudel, v.a juhul, kui kava või projekt on otseselt seotud või vajalik Natura ala kaitsekorraldamiseks. Natura eelhindamise läbiviimine ei ole vajalik juhul, kui tegemist on selge ja kindla otsusega, et kavandatava tegevuse mõjupiirkonda ei jää Natura ala(sid) või on tegevus vajalik Natura ala kaitsekorraldamiseks. Juhendis on ka selgitatud, et Natura hindamine on Eesti õiguses integreeritud KSH protsessi üheks osaks. Otsustus, kas kavandatava tegevusega on välistatud ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele või mitte, ning kas seetõttu on KSH vajalik, tehakse KSH eelhindamise ja selle üheks osaks oleva Natura eelhindamise käigus.
Juhendi lk 26 on ühtlasi välja toodud, et kas tegevuse alal või lähipiirkonnas on Natura alasid, selleks tuleb täpsustada tegevuse mõjupiirkonda ja lähima Natura ala kaugust – kindlasti tuleb välja tuua tegevusest lähtuvate mõjutuste/keskkonnahäiringute ruumiline ulatus (mida lähemal asuvad Natura alad, seda täpsemalt) ja selgitused, kuidas tegevuse mõju ulatus välja selgitati ning lähima Natura ala kaugus sellest. Vältida tuleb subjektiivseid hinnanguid nagu – tegevuse asukoht asub „Natura ala lähiümbruses“, „vahetus läheduses”, „Natura alast piisavalt kaugel” jmt. Samuti tuleks viidata allikatele, millele mõjuala ulatuse määramisel tugineti. Juhul, kui KSH eelhindaja on piisavalt kindel, et kavandatava tegevuse mõjupiirkonda ei jää Natura alasid, saab järeldada, et ebasoodsat mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ei avaldu ning otsustaja võib tegevuse elluviimise heaks kiita (vt näide 1-1).
Seega tuleb juhul, kui planeeringuala paikneb Natura 2000 võrgustiku alal või kui Natura 2000 võrgustiku ala jääb planeeringuala mõjualasse (mõjuala ulatus sõltub kavandatavast tegevusest), igakordselt läbi viia nõuetekohane eelhindamine ja enne KSH algatamist või algatamata jätmist küsida asjaomaste asutuste, sh Keskkonnaameti seisukohti.
