Vastus:
Detailplaneeringu osaline kehtestamine on erandlik olukord. Osalisel kehtestamisel peab kehtestatav osa olema iseseisvalt (ilma kehtestamata jäänud detailplaneeringu osata) elluviidav ja olulised mõjud leevendatud.
Planeerimisseadus näeb osalise detailplaneeringu kehtestamise võimaluse ette vaid seoses heakskiidu andmisega (vt planeerimisseadus § 138 lg 6). See säte on seadusesse lisatud pigem soovist reguleerida heakskiidu andja õigusi sellise ettepaneku tegemiseks, mitte kohaliku omavalitsuse enda õigust jagada haldusotsuse tegemine mitmeks osaks või kehtestada vaid osa menetletud detailplaneeringust. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 52 lõikele 1 saab kohalik omavalitsus lahendada asja osaliselt (osahaldusakt). Seega on kohalikul omavalitsusel endal õigus vajadusel otsustada, kas kehtestada planeering osade kaupa. Teiseks võimaluseks on korrigeerida enne kehtestamist planeeringuala piiri ja kehtestada vaid see territoriaalne osa planeeringust, mis on mõistlik ja vajalik.
Igal juhul peab kohalik omavalitsus otsustama, kas kordab eelnevalt juba tehtud menetlustoiminguid või mitte ja kui kordab, siis millises ulatuses. Kehtestamisele saadetava planeeringu (või selle osa) põhilahendus peab olema läbinud kõik nõutud menetlusetapid.
Sarnast osade kaupa kehtestamise võimalust on oma 3. detsembri 2012. aasata kohtulahendis käsitlenud punktis 13 ka Riigikohus lahendis 3-3-1-47-12. Kohtulahend on tehtud küll enne 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse sätetele viidates, aga sarnased põhimõtted ja sätted sisalduvad ka kehtivas planeerimisseaduses.
Planeeringu kehtestamise selguse huvides tuleb osalisel kehtestamisel kindlasti otsuse motiveerivas osas selgitada ja põhjendada, miks selline otsus tehakse. Kindlasti tuleb puudutada teemat, et osaline kehtestamine lähtub sellest, et planeeringu põhilahendus on terviklikult lahendatud juba esimese osa kehtestamisel. Vajadusel saab teise osaga edasi töötada ja ka see kehtestada.
Tihti arvatakse osaliseks kehtestamiseks ka see, et planeeringu koostamise käigus piirid muutuvad. Seda aga ei saa osaliseks kehtestamiseks lugeda siis, kui piiride muutus on toimunud enne kooskõlastamist ja avalikustamist. Sarnasele küsimusele oleme vastanud juba ka küsimuses: Kui detailplaneeringu menetluse käigus planeeringuala piirid ja suurus muutuvad, kas on vajalik teha uus algatamine või on võimalik muutust kajastada näiteks detailplaneeringu vastuvõtmisel?
