Tööriistakast: Ligipääsetav

EESMÄRK

Muuta linnaline keskkond selliseks, et võimalikult paljud kohaliku tasandi teenused on ligipääsetavad jalgsi ja/või rattaga (eelduseks on ratta- ja kõnniteede aastaringne kasutatavus). Töökohtadeni ja ülelinnaliste teenusteni (töökohad, meditsiin, mugavusteenused) jõudmine ühistranspordiga on autoga võrreldes konkurentsivõimelise ajakuluga. Maapiirkonnas on päeva planeerides võimalik põhiteenuseid (nt arstiabi, kaupluste külastus) tarbida ühe päeva jooksul. Tänavavõrk arvestab võrdselt kõiki liikumisviise (jalgsi, ratta, ühistranspordi ja autoga).

Seejuures ei tohiks ühe liikumisviisi mugavuse suurenemine tulla teise liikumisviisi ärajäämise arvelt (nt kolme sõidurada ei saa planeerida kõnnitee arvelt). Külgnevast sõidukite kiirusest ja koormusest tulenevad lahendused, st mida kiirem ning suurem on liikluskoormus, seda turvalisem peab olema kõnni- ja rattateede lahendus. Kiiruste alandamisega on võimalik lahendada ristlõige kompaktsemalt. Kestliku planeerimise seisukohalt on oluline suurendada aktiivseid liikumisviise (jalgsi ja rattaga) ning ühistranspordi kättesaadavust.

Aktiivsete liikumisviiside suurendamine

Akiivsete liikumiviiside suurendamiseks on vaja pakkuda teenuseid piisavalt lähedal (ligipääsetavad), võimaldada nende kättesaadavust, pakkuda liikumisviise toetavat keskkonda ning suunata inimeste liikumisharjumusi. Ligipääsetavus kombinatsioonis keskkonnaga on üks sihtkohtade kättesaadavuse ja liikumisharjumuste eeldustest. Nt kui koolini ei vii teed, ei ole võimalik sinna minna; kui koolitee on ohtlik, ei ole lastel võimalik üksi kooli minna.

Sihtkohad

Sihtkohad on liikumise eesmärgid, sh teenusedelukohadtöökohad, puhkealad jms. Ühistranspordi peatused ei ole sihtkoht omaette, vaid vahend sihtkohta jõudmiseks. Eesmärk on arvestada teenustega, mis kataksid ära valdava enamuse liikumisvajadustest. Need teenused jaotuvad suures osas igapäevasteks teenusteks (daily activity, sh toidupood, toitlustus, postiteenus) ja sotsiaalseks taristuks (social  infrastructure, sh haridus, tervis, vaba aeg, kultuur). Kui ligipääs nendele teenustele on tagatud, on loodud ligipääsetavuse seisukohalt võimalus kasutada aktiivseid liikumisviise. Lisaks on oluline pakkuda ühiskondlikke teenuseid (vallavalitsus, politsei jms), aga samas on keeruline hinnata nende osakaalu aktiivsete transpordiviiside seisukohalt. 

KONTROLLKÜSIMUSED

Kontrollküsimused ning mõõdikud on suunavad ning aitavad kaalutleda üld- ja detailplaneeringu kestlikkust ja kvaliteeti, ent ei anna planeeringule kvantitatiivset hinnangut. Küsimused on kasulikud eelkõige, aga mitte ainult, planeeringu algatamise etapis. Lugemise lihtsustamiseks on küsimused jaotatud keskkonna, sotsiaalmajanduslike ja kultuuriliste aspektide alla. Kontrollküsimuste alalehel saab küsimustega tutvuda teemade lõikes ning need interaktiivseks täitmiseks alla laadida.

Mõõdikud on kasulikud eelkõige planeeringu algatamise etapis ning lahenduste väljatöötamisel. Olemasolevat olukorda iseloomustavaid mõõdikute väärtusi on võimalik vaadata Ligipääsetavuse kaardirakendusest võrgustiku ruutude kaupa. Vt ka kaardirakenduse kasutusjuhendit, kus on toodud detailsemad arvutused ja kriteeriumid.

Kontrollküsimused (14)

Kultuuriline aspekt

  • Kas planeeringulahenduse asukohavalikul on kaalutud paiknemist ajaloolises linnasüdames?

Sotsiaalmajanduslik aspekt

  • Kas planeeringulahendus tihendab või hajutab asustust/teenuseid (teenuste optimeerimine)? Kas planeeringulahendus säilitab olemasolevate teenuste ja kaupade kättesaadavuse?
  • Kas planeeritav elu- ja töökohtade lisamine muudab teekonnad piirkonnas (toimealas) lühemaks või pikemaks?
  • Kas hädaabi teenustele on tagatud tõhus ja kiire ligipääs (sh juurdepääs olemasolevatelt teedelt ja parkimisvõimaluste olemasolu)?
  • Kas tänavaruumi kujundamisel on kasutatud liikluse rahustamise ja liiklusohutust tõstvaid meetmeid?
  • Kas olemasolevat tehnilist ja sotsiaalset taristut on tasuvuse suurendamiseks ja energiatarbe vähendamiseks optimaalselt ära kasutatud?
  • Kas avaliku liikumisruumi kavandamisel on rakendatud kuritegevust leevendavaid meetmeid (tupikteede puudumine, piisav tänavavalgustus)?
  • Kas on kavandatud võimalused elektrisõidukite laadimispunkti rajamiseks või ligipääs olemasolevale punktile mõistlikul kaugusel?
  • Kas on arvestatud universaaldisani põhimõtetega, et tagada ruumi turvalisus ja kasutamismugavus (eri liikujagrupid, mh vaegliikujad, eri vanusegrupid) ning kõigi kogukonnaliikmete juurdepääs ja kaasatus? Planeering peaks võimaldama igast hoonest liikuda äärekivideta mööda jalgteid, rattateid mööda kõigisse planeeritud hoonetesse, ühistranspordi peatustesse, parkidesse ning külgnevatesse tänavatesse. See tagab füüsilise ligipääsu planeeringu sees ning planeeringu ümbruses. Kõnniteede puhul peaks olema tagatud vähemalt 2m laiune puhas liikumisruum (sh ei tohi olla poste, auke jms), sõiduteedega lõikumisel on oluline allalastud äärekivi.
  • Kas planeeringulahendus parandab ligipääsetavust ja sidusust, soodustades ühenduvust erinevate sihtkohtade vahel?
    • Kas planeering on sidus ümbritsevate teedega? Planeering peab arvestama olemasolevate teede suundadega. Planeering ei tohi pikendada liikumisi läbi planeeritava ala, aga peab arvestama aktiivsete liikumisviisidega. Planeering peab suurendama ümbritseva ja planeeritava keskkonna elukohtade, töökohtade ja teenuste lokaalset kättesaadavust (mida tihedam teedevõrk ja asustus, seda parem tulemus).
    • Kas on tagatud eriliigiliste transpordiviiside sidusus ja lahendus toetab multimodaalsust? Kõige olulisem multimodaalsus on jala ning ühistransport. Ühistransporidi peatused, mis on omavahel seotud, ei tohi paikneda kaugemal kui 400 meetrit, ristmikel 200 meetrit üksteisest.
    • Kas kohaliku tasandi teenusteni on kavandatud turvaline ja katkematu taristu jalgsi- ja rattaga liikumiseks (sh haridusasutused, poed ja toitlustusteenused, vaba aeg, sh pargid)?

Keskkonna aspekt

  • Kas planeeringulahendus arvestab kõnni- ja rattateede ning sealsete kasutajate mugavusega?
Mõõdikud (7)
  • Ühiskonna/piirkonna kaetuse %. Ligipääs on tagatud igapäevastele teenustele (toit, post) ja sotsiaalse infrastruktuurile (haridus, tervis, vaba-aeg) aktiivsete liikumisviisidega (jala ja rattaga). Kõik olulised teenused on igal pool tagatud kättesaadavana vähemalt ühe päeva jooksul (näiteks eriarst, passi taotlemine jms), enamus teenustest peaks olema kättesaadav ühe tunni jooksul (gümnaasium, perearst, hambaarst jms) ning ülejäänud aktiivsete liikumisviisidega. Sealjuures peaks kõik olulised teenused olema tiheasulates kättesaadavad aktiivsete liikumisviisidega. Vt ka kaardirakenduse kasutusjuhendit, kus on toodud teenuste nimekiri, allikad, kaugused.
    • Mõõdame, mitu % ühiskonnast/piirkonnast asub aktiivses linnalises keskkonnas (kõik olulised teenused on kaetud aktiivsete liikumisviisidega),
    • peamiselt aktiivses keskkonnas (valdav enamus teenuseid on kaetud aktiivsete liikumisviisidega), 
    • peamiselt ühistranspordiga kaetud keskkonnas (kõik teenused on vihamalt kaetud ühistranspordiga). 
  • Aktiivsete liikumisviisidega kaetud töökohad. Piirkonniti ja üle Eesti. Maksimaalselt 12 km raadiuses.
  • Ühistranspordiga kaetud töökohad. Piirkonniti ja üle Eesti. 30min, 60min ning 180min kaugusel
  • Teenuste defitsiidid. Millistes asukohtades on olulised teenusegrupid puudu (haridus, tervis, vaba aeg, toitlustus)? Mitmel % puudub ligipääs teatud teenuse grupile või gruppide kogumile?
  • Millistes piirkondades on piisavalt teenuseid kaetud kas aktiivsete liikumisviiside või ühistranspordiga, et elanikkonna lisandumine aitaks kaasa teenuse elujõulisusele. Need alad peaksid olema prioriteetselt arendatavad.  
  • Kõrghaljastuse võrakatvus: mitu % kohalike teenuste ja ühistranspordi peatustesse mineku teekondadest on kaetud võraga? Võra on kas tee kohal või vahetus ümbruses.
Mõõdikute arvutamine

Mõõdikuid on võimalik arvutada järgmiselt:

Sisendandmed

  1. ETAK teedevõrik  (Tallinn 2024)
  2. Haridusasutused (lasteaiad, koolid, kõrgkoolid, erakoolid)
  3. Kaubanduskeskuste peauksed (google maps, regio)
  4. Toidukauplused (google maps, regio)
  5. Trenniga seotud asutused (google maps, regio)
  6. ÜT peatused (GTFS, Maanteeamet 2024)
  7. Statistikaameti 100×100 m ruudustik (Statistikaamet 2024)
  8. Maa-ameti metsanduslikud ülelennud. Kõrghaljastuse klassifikatsiooniga punktid (Maa-amet 2024)
  9. Maa-ameti maapinna mudel (DEM 5 m) (Maa-amet 2024)

Andmetega seotud protseduurid

  1. Populatsioon taandada ruutudele hoone keskpunkti järgi.
  2. Luua üle linna 5 m sammuga ruudustik.
  3. Arvutada kõrghaljastuse maksimaalne kõrgus iga ruudu sees maapinnast (DEM). Nimetame seda võrakatte kihiks. Jätta välja punktid, mis on madalamad kui 2 m ning kõrgemad kui 25 m. Kuna osa punkte on valesti klassifitseeritud, võib see tekitada valet infot, nn korstnaid.
  4. Teedele luua iga 20 m tagant üks punkt.
  5. Igast Statistikaameti ruudu keskkohast leida kõigisse sihtkohtadesse (ÜT, Haridus, Kaubandus, Kaubanduskeskus, Trenn) 600 m raadiuses teekonnad ning jagada võrdselt kõigi teekondade vahel ära ruuduga seotud populatsioon. Salvestada välja tabel, mis kajastaks, millisest ruudust alustati teekonda, kuhu mindi, mis koordinaadis asus punkt teekonnal ning milline osakaal populatsioonist jaotus antud punktile. Näiteks, kui ruudus elab 10 inimest ning 600 m raadiuses on üks sihtkoht, siis kandub kogu populatsioon võrdselt iga punkti peale laiali. Kui punkte on kokku 20 tk, siis saab iga punkt väärtuse 0,5 inimest. Kui on rohkem teekondi, jaotub populatsioon võrdselt kõigi teekondade vahel. Kui osa teekonnast kattub, siis saab kattuv osa mõlema teekonna populatsiooni osakaalud. Kõik jaotatud punktid teekondadel summaarselt on sama väärtusega kui algne populatsioon.
  6. Grupeerida kokku kõik punktid tee peal ning määrata milline osakaal nendest on võrakattega.
  7. Võrakattega on punkt, millest 15 m raadiuses on vähemalt 1 võrakattega puu ruut, millel on vähemalt 5 m kõrgune puu. Kui see tingimus pole täidetud, siis vaadatakse 50 m raadiuses ning otsitakse kas seal on olemas puude ruute. Kui leitakse puud, siis organiseeritakse need polaarkoordinaatsüsteemis ning vaadatakse, kas mõni nurk on suurem kui 180 kraadi. Kui ei ole, siis klassifitseeritakse antud punkt teekonnal võrakattega kaetuks, vastasel juhul klassfitseeritakse võrakatteta.
  8. Iga populatsiooniruudu (100×100 m) kohta liidetakse kokku kõik teekonna punktid, mis on kategoriseeritud võrakattega osades. Kui kõik punktid on kategoriseeritud võrakattega, siis on tulemuseks 100%.
  9. Väljundiks on tabel, kus iga 100×100 m ruudu kohta on kirjas, mitu protsenti teekondadest on võrakattega ning mitu elanikku on antud ruuduga seotud.
  10. Tabel sorteerida võrakatte protsendi järgi ning lisada igale reale kumulatiivne rahvastiku arv. Nii on võimalik lihtsasti leida, mitu protsenti rahvastikust omab millist võrakatet. Kontrollväärtused on 95%, 70% ning 15% elanikkonnast. Neile väärtustele on seatud siht.

Väljund

  • Tulemus oleviku kohta esitatakse koondtabelis.
Kontrollküsimused (14)

Kultuuriline aspekt

  • Kas kavandatav planeeringulahendus säilitab olemasolevaid kogukonna poolt kasutatud ja kättesaadavaid ruume ja teenuseid või loob eri ühiskonnagruppidele uusi kooskäimisvõimalusi? (nt kavandades 10 või enamat elamisühikut luuakse ühtlasi ka funktsionaalset avalikku vabaõhu ruumi, sh istumisvõimalused, haljastus, vaatekoridorid) Kogukonnale, sh eri ühiskonnagruppidele, kättesaadavad teenused, kaubad, üüripinnad jne

Sotsiaalmajanduslik aspekt

  • Kas hädaabi teenustele on tagatud tõhus ja kiire ligipääs (sh juurdepääs olemasolevatelt teedelt ja parkimisvõimaluste olemasolu)?
  • Kas planeeringulahendus tihendab või hajutab asustust/teenuseid? (teenuste optimeerimiseks)
  • Kas planeeringulahendus tagab mugava ja ohutu juurdepääsu kõnni- ja rattateedega, võimaldades lühima katkematu liikumisteekonna?
  • Kas ligipääsetavuse tagamiseks on arvestatud universaaldisani põhimõtetega? Planeering peaks võimaldama igast hoonest liikuda äärekivideta mööda jalgteid, rattateid mööda kõigisse planeeritud hoonetesse, ühistranspordi peatustesse, parkidesse ning külgnevatesse tänavatesse. See tagab füüsilise ligipääsu planeeringu sees ning planeeringu ümbruses. Kõnniteede puhul peaks olema tagatud vähemalt 2m laiune puhas liikumisruum (sh ei tohi olla poste, auke jms), sõiduteedega lõikumisel on oluline allalastud äärekivi.
  • Kas olemasolevat tehnilist ja sotsiaalset taristut on tasuvuse suurendamiseks ja energiatarbe vähendamiseks optimaalselt ära kasutatud?
  • Kas on kavandatud võimalused elektrisõidukite laadimispunkti rajamiseks või ligipääs olemasolevale punktile mõistlikul kaugusel?
  • Kas linnalises keskkonnas on 5 min jalgsiteekonna kaugusel tagatud ligipääs rohealale ja 15 min kaugusel vabaõhu puhkevõimalus (kvaliteetne roheala, soovitavalt kõrghaljastusega, min pindalaga 1000 m2)?
  • Kas planeeringulahendus tagab tõhusa ligipääsu (jalgsi, rattaga, mootorsõidukiga) olemasolevalt teelt? Hoonete lähedal peaks olema rattaparklad. Elukondlikel hoonetel peab olema võimalus ratast parkida õues ning parkimismajas, seejuures arkimismajas alati võimalikult sissesõidu lähedal ning võimalusel tagada eraldi liikumine (kui hoones on rohkem kui 100 korterit). 
  • Kas planeeringulahendus parandab ligipääsetavust ja sidusust, soodustades ühenduvust erinevate sihtkohtade vahel?
    • Kas planeering on sidus ümbritsevate teedega? Planeering peab arvestama olemasolevate teede suundadega. Planeering ei tohi pikendada liikumisi läbi planeeritava ala, aga peab arvestama aktiivsete liikumisviisidega. Planeering peab suurendama ümbritseva ja planeeritava keskkonna elukohtade, töökohtade ja teenuste lokaalset kättesaadavust (mida tihedam teedevõrk ja asustus, seda parem tulemus).
    • Kas kohaliku tasandi teenusteni on kavandatud turvaline ja katkematu taristu jalgsi- ja rattaga liikumiseks (sh haridusasutused, poed ja toitlustusteenused, vaba aeg, sh pargid)?

Keskkonna aspekt

  • Kas kavandatav planeeringulahendus arvestab kliimamuutuse mõjudega? (intensiivsed sajud, põuad, tormipäevade arvu suurenemine, veetaseme tõus, kuumasaared)
  • Kas planeeringulahendus arvestab kõnni- ja rattateede ning sealsete kasutajate mugavusega?
Mõõdikud (7)
  • Piirkonna kaetuse %. Ligipääs on tagatud igapäevastele teenustele  (toit, post) ja sotsiaalse infrastruktuurile (haridus, tervis, vaba-aeg) aktiivsete liikumisviisidega (jala ja rattaga). Kõik olulised teenused on igal pool tagatud vähemalt ühe päeva jooksul (näiteks eriarst, passi taotlemine jms), millest enamus peaks olema tagatud ühe tunni jooksul (gümnaasium, perearst, hambaarst jms) ning ülejäänud aktiivsete liikumisviisidega. Sealjuures peaks kõik olulised teenused olema tiheasulates kaetud aktiivsete liikumisviisidega. Vt ka kaardirakenduse kasutusjuhendit, kus on toodud teenuste nimekiri, allikad, kaugused.
    • Mõõdame, mitu % piirkonnast asub aktiivses linnalises keskkonnas (kõik olulised teenused on kaetud aktiivsete liikumisviisidega),
    • peamiselt aktiivses keskkonnas (valdav enamus teenuseid on kaetud aktiivsete liikumisviisidega), 
    • peamiselt ühistranspordiga kaetud keskkonnas (kõik teenused on vihamalt kaetud ühistranspordiga). 
  • Aktiivsete liikumisviisidega kaetud töökohad. Piirkonniti ja üle eesti. Maksimaalselt 12 km raadiuses.
  • Ühistranspordiga kaetud töökohad. Piirkonniti ja üle eesti. 30min, 60min ning 180min kaugusel
  • Teenuste defitsiidid. Millistes asukohtades on olulised teenusegrupid puudu (haridus, tervis, vaba aeg, toitlustus). Mitmel % puudub ligipääs teatud teenuse grupile või gruppide kogumile.
  • Millistes piirkondades on piisavalt teenuseid kaetud kas aktiivsete liikumisviiside või ÜT-ga, et elanikkonna lisandumine aitaks kaasa teenuse elujõulisusele. Need alad peaksid olema prioriteetselt arendatavad.  
  • Kõrghaljastuse võrakatvus: Mitu % kohalike teenuste ja ÜT peatustesse minekus teekondadest on kaetud võraga? Võra on kas tee kohal või valdav enamus vahetust ümbrusest.
Mõõdikute arvutamine

Mõõdikuid on võimalik arvutada järgmiselt:

Sisendandmed

  1. ETAK teedevõrk  (Tallinn 2024)
  2. Haridusasutused (lasteaiad, koolid, kõrgkoolid, erakoolid)
  3. Kaubanduskeskuste peauksed (google maps, regio)
  4. Toidukauplused (google maps, regio)
  5. Trenniga seotud asutused (google maps, regio)
  6. ÜT peatused (GTFS, Maanteeamet 2024)
  7. Statistikaameti 100×100 m ruudustik (Statistikaamet 2024)
  8. Maa-ameti metsanduslikud ülelennud. Kõrghaljastuse klassifikatsiooniga punktid (Maa-amet 2024)
  9. Maa-ameti maapinna mudel (DEM 5 m) (Maa-amet 2024)

Andmetega seotud protseduurid

  1. Populatsioon taandada ruutudele hoone keskpunkti järgi.
  2. Luua üle linna 5 m sammuga ruudustik.
  3. Arvutada kõrghaljastuse maksimaalne kõrgus iga ruudu sees maapinnast (DEM). Nimetame seda võrakatte kihiks. Jätta välja punktid, mis on madalamad kui 2 m ning kõrgemad kui 25 m. Kuna osa punkte on valesti klassifitseeritud, võib see tekitada valet infot, nn korstnaid.
  4. Teedele luua iga 20 m tagant üks punkt.
  5. Igast Statistikaameti ruudu keskkohast leida kõigisse sihtkohtadesse (ÜT, Haridus, Kaubandus, Kaubanduskeskus, Trenn) 600 m raadiuses teekonnad ning jagada võrdselt kõigi teekondade vahel ära ruuduga seotud populatsioon. Salvestada välja tabel, mis kajastaks, millisest ruudust alustati teekonda, kuhu mindi, mis koordinaadis asus punkt teekonnal ning milline osakaal populatsioonist jaotus antud punktile. Näiteks kui ruudus elab 10 inimest ning 600 m raadiuses on üks sihtkoht, siis kandub kogu populatsioon võrdselt iga punkti peale laiali. Kui punkte on kokku 20 tk, siis saab iga punkt väärtuse 0,5 inimest. Kui on rohkem teekondi, jaotub populatsioon võrdselt kõigi teekondade vahel. Kui osa teekonnast kattub, siis saab kattuv osa mõlema teekonna populatsiooni osakaalud. Kõik jaotatud punktid teekondadel summaarselt on sama väärtusega kui algne populatsioon.
  6. Grupeerida kokku kõik punktid tee peal ning määrata, milline osakaal nendest on võrakattega.
  7. Võrakattega on punkt, millest 15 m raadiuses on vähemalt 1 võrakattega puu ruut, millel on vähemalt 5 m kõrgune puu. Kui see tingimus pole täidetud, siis vaadatakse 50 m raadiuses ning otsitakse kas seal on olemas puude ruute. Kui leitakse puud, siis organiseeritakse need polaarkoordinaatsüsteemis ning vaadatakse, kas mõni nurk on suurem kui 180 kraadi. Kui ei ole, siis klassifitseeritakse antud punkt teekonnal võrakattega kaetuks, vastasel juhul klassfitseeritakse võrakatteta.
  8. Iga populatsiooniruudu (100×100 m) kohta liidetakse kokku kõik teekonna punktid, mis on kategoriseeritud võrakattega osades. Kui kõik punktid on kategoriseeritud võrakattega, siis on tulemuseks 100%.
  9. Väljundiks on tabel, kus iga 100×100 m ruudu kohta on kirjas, mitu protsenti teekondadest on võrakattega ning mitu elanikku on antud ruuduga seotud.
  10. Tabel sorteerida võrakatte protsendi järgi ning lisada igale reale kumulatiivne rahvastiku arv. Nii on võimalik lihtsasti leida, mitu protsenti rahvastikust omab millist võrakatet. Kontrollväärtused on 95%, 70% ning 15% elanikkonnast. Neile väärtustele on seatud siht.

Väljund

  • Tulemus oleviku kohta esitatakse koondtabelis.
TÖÖRIISTAD

UUS DIGITÖÖRIIST

Ligipääsetavuse kaardirakendus

Selle teema all on tööriistakasti projektis loodud uus digitööriist, mis võimaldab arvutada ligipääsu igapäevastele ja sotsiaalsetele teenustele, mis katavad ära valdava enamuse Eesti elanike liikumisvajadustest aktiivsete liikumisviisidega. Tööriista andmekihtide ja arvutustega on võimalik tutvuda kasutusjuhendis.

Liikuvusagentuur / 15.09.24

DIGITÖÖRIISTAD

Tallinna Ligipääsetavuse Infosüsteem

Platvorm koondab infot Tallinna linnas asuvate teenuste ligipääsetavuse osas.

TALLINNA LINN

DIGITÖÖRIISTAD

GOAT, Geo Open Accessibility Tool

GOAT on interaktiivne, dünaamiline ja andmepõhine planeerimistööriist ligipääsetavuse planeerimiseks. GOATiga saab ligipääsetavuse analüüse arvutada erinevate transpordiliikide jaoks.

MÜNCHENI TEHNIKAÜLIKOOL JT / 2022

JUHENDID

Ligipääsetavuse raamistik

International Transport foorumi ligipääsetavuse raamistik võimaldab hinnata ja võrrelda ligipääsetavust erinevates Euroopa linnades.

OECD / 2024

DIGITÖÖRIISTAD

CityAccessMap

Globaalse ulatusega tööriist teenuste ligipääsetavuse hindamiseks 15-minuti linna kontseptsiooni alusel. Sisaldab ka Tallinna linna.

TU Delft / 2022

DIGITÖÖRIISTAD

Tartu teenuste kättesaadavuse kaardirakendus

Tööriist annab ülevaate, kui hästi on kinnistutelt tagatud ligipääs jalgsi, jalgrattaga ja ühistranspordiga erinevatele teenustele nagu haridusasutused, poed, restoranid jms.

OÜ INPHYSICA TECHNOLOGY/ 2022

DIGITÖÖRIISTAD

MULTILOCAL LAB

Tööriist keskendub valitsemisprobleemidele ja võimalustele, millega KOVid silmitsi seisavad seoses uute liikumisharjumuste ja mitme kodu elukorraldusega.

EFIS CENTRE ASBL

UURINGUD

Transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse analüüs

Analüüsis kaardistati üle Eesti olulisemad ühistranspordi sõlmpunktid, sh ühistranspordipeatused, mis tagavad erivajadustega inimeste ligipääsu konkreetsetele teenustele, jaamahooned ja nende juures olevad invaparkimiskohad ning põhilistele liikumissuundadele jäävad ülekäigud sõlmpunktide aladel. Kokku kaardistati 767 erinevat transporditaristu objekti.

SOTSIAALMINISTEERIUM / 2020

UURINGUD

Ligipääsetavuse rakkerühma aruanne

Aruande olulisim osa on elukeskkonna ja ühiskonna ligipääsetavuse suurendamise
ettepanekud, mille eesmärk on tagada kõikide inimeste võrdne võimalus osaleda ühiskonnaelus.

RIIGIKANTSELEI / 2021

JUHENDID

Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine

Juhendmaterjal annab suuniseid ligipääsetavuse tagamiseks erivajadustega inimestele.

EESTI ARHITEKTIDE LIIT JT / 2012

JUHENDID

Eesti Pimedate Liidu projekteerimisjuhend

Juhendi eesmärk on täiendada
ehitusseadustiku nõudeid, andes suunised,
kuidas kavandada ehitatud keskkond
nägemispuudega inimeste jaoks
ligipääsetavaks.

EESTI PIMEDATE LIIT / 2016

UURINGUD

Laste ligipääsetavuse uuringu lõppraport

Uuringu eesmärgiks oli laste enda kogemuse ja perspektiivi kaudu kaardistada nende ligipääsetavuse alaseid takistusi näiteks teel kodust kooli, huviringidesse või muude vaba aja veetmise võimalustega seoses.

RAKENDUSLIKU ANTROPOLOOGIA KESKUS / 2021

JUHENDID

Liikuvuse kavandamise andmebaas

Lehekülg koondab erinevad Eesti veebirakendused ja avaandmed, rahvusvahelised näited ja õigusaktid, mis on olulised liikuvuse kavandamisel.

TRANSPORDIAMET / 2025

ALUSDOKUMENDID
Strateegia “Eesti 2035”

Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus. Kasutusel on uuenduslikud tehnoloogiad ja looduslähedased lahendused, mis vähendavad ajakulu vahemaade läbimisel ja tagavad hea elukeskkonna terves Eestis.

Tagame ligipääsetavuse kõikidele inimestele elukaare vältel. See hõlmab maa- ja linnaruumi planeerimist, ehitiste arhitektuuri, välis- ja siseruumi ning on säästva ja tervikliku ning segregatsiooni vältiva elukeskkonna loomise aluseks.

Peame muutma elu-, õpi-, vaba aja veetmise ja töökeskkonnad ning liikumise nende vahel tervislikke, keskkonnahoidlikke ja turvalisi valikuid soodustavaks ning ligipääsetavamaks kõikidele ühiskonnaliikmetele.

Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035

Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad, ligipääsetavad, ohutud, kiired, nutikad ning kestlikud liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega.

Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele

Ehitised, kus pakutakse avalikkusele suunatud teenuseid, tuleb projekteerida ja ehitada kooskõlas ehitusseadustikuga ning järgida ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel 3. juunil 2018. a kehtestatud määrusest nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.

Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted

Ligipääsetavus: hea ruumilahendus on kättesaadav ja kasutatav kõigile ühiskonna liikmetele nende kogu elukaare vältel. Hea ruumiline lahendus võimaldab ligipääsu erineval viisil liikuvatele, erineva suuruse ja vanusega inimestele. Hea lahendus sobib kasutamiseks kõigile, ruumimahtude ja funktsioonide jaotus on selge ja arusaadav. Hea lahendus toetab ühistranspordi kasutamist ning keskkonnasäästlikke tervislikke liikumisviise. Hea lahendus pakub jätkusuutlikke elamistingimusi ja tugevdab sotsiaalset vastupanuvõimet, luues kvaliteetset, kättesaadavat ja ligipääsetavat elamispinda. Kasutajasõbraliku ruumi kujundamine tähendab ruumi kasutamise mugavuse ja funktsionaalsete vajadustega arvestamist ning lahendusi, mis võivad näiteks olla seotud erinevate liikumisvõimalustega, ühendusteede, puhkealadega vms.

Rohepöörde tegevusplaan 2023-2025

Rohereformi vaates on üks olulisim eesmärk autostumise vähendamine, millele aitavad kaasa nii ühistranspordi arendamine kui ka sellise tänavakeskkonna loomine, kus on ohutu jalgrattaga liigelda ning jalgsi liikuda.

Oluline on arendada liikuvusteenuseid sihiga tuua ühistranspordi kasutamine inimestele lähemale ja
muuta selle kasutamine mugavamaks, kiiremaks ja ligipääsetavamaks parema korralduse, planeerimise ja
digitaliseerimisega. Samuti on vajalik pöörata rohkem tähelepanu jalgrattaga ja jalgsi liikumisele, et paremate liikumisvõimaluste kaudu kasvatada ühistranspordiga, jalgrattaga või jalgsi tööl käijate osakaalu. Kohalike omavalitsuste koostöös tuleb leida ning kasutusele võtta parimad ja kasutajamugavamad lahendused ühistranspordi parimaks toimimiseks.

Tegevused: keskkonnahoidliku ühistranspordi edendamine, keskkonnahoidliku liikuvuse soodustamine ja vastava taristu edendamine, energiatõhusa ja vähese heitega sõidukipargi kujundamine, innovatiivse ja keskkonnahoidliku mere- ja lennutranspordi arendamine, ohutu ja rohepööret toetava tänavakeskkonna kujundamine.

ELi liiklusohutuse eesmärkide saavutamine eriaruanne 2024

Turvalise süsteemi põhimõte – liiklusohutuse tõhusam juhtimine, ohutud teed ja teeäärsed, turvalised sõidukid, kiire ja tõhus hädaolukordadele reageerimine, teede ohutu kasutamine, liiklusohutuse levitamine.


Ettepanekuid Tööriistakasti täiustamiseks saab esitada siin.