Riigikohus tegi 30. novembril 2016. a kohtuotsuse haldusasjas 3-3-1-23-16, millega rahuldas kassatsioonkaebuse osaliselt. Luunja Vallavolikogu (volikogu, vastustaja) kehtestas üldplaneeringu. Isikud esitasid kaebuse halduskohtule, milles palusid tühistada määruse, millega üldplaneering kehtestati. Volikogu tunnistas määruse kehtetuks. Halduskohus lõpetas kaebuse menetluse.
Vaideotsusega rahuldas volikogu isiku X (kaebaja) vaide osas, milles nõuti kinnistute üldplaneeringu kohta haldusakti vastuvõtmist. Vaie jäeti rahuldamata määruse kehtetuks tunnistamise nõudes. Isik X esitas halduskohtule kaebuse vaideotsuse tühistamiseks või volikogu kohustamiseks kehtestama kinnistute maaüksuste ala üldplaneeringu. Halduskohus rahuldas isiku X kaebuse. Luunja vald esitas apellatsioonkaebuse, mille kohus rahuldas. Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse.
Riigikohtu seisukohad
1. Senises kohtupraktikas on rõhutatud, et ulatusliku kaalumisruumiga haldusaktide kohtuliku vaidlustamise korral toob haldusakti põhjendamata jätmine üldjuhul kaasa haldusakti tühistamise, sest kohtul ei pruugi olla võimalik hinnata haldusakti andmise aluseks olnud mõttekäigu õiguspärasust. Vastustaja on selles kohtuasjas möönnud, et ta kehtestas üldplaneeringu läbimõtlematult.
2. Kaebajal ei ole õigust nõuda konkreetse sisuga planeerimislahenduse kehtestamist. Tema kinnistute sihtotstarve on praegu maatulundusmaa ja üldmaa. Ühestki õigusaktist ei tulene, et kohalik omavalitsus peab maa kasutustingimusi omaniku soovil tingimata muutma. Küll on aga planeeringust huvitatud isikul õigus nõuda, et kohalik omavalitsusüksus viiks planeerimismenetluse lõpule mõistliku aja jooksul ning teeks läbikaalutud ja põhjendatud otsuse. Vastustaja on seda õigust rikkunud.
3. Praeguse kohtuvaidluse tulemuse äraootamine ei saa ka kuidagi lihtsustada ega kiirendada volikogu tööd uue planeerimisotsuse läbimõtlemisel. Planeeringu läbikaalumine on kohaliku omavalitsuse, mitte kohtu ülesanne. Praegune kohtuvaidlus puudutab menetluslikke küsimusi. Kohus ei saa selles asjas asuda hindama, kas planeering tuleb uuesti kehtestada vastuvõetud kujul.
4. Selles asjas ei ole uus kaasamine vajalik, kui volikogus hääletusele pandava planeeringu põhilahendus ei muutu võrreldes varasemaga. Omavalitsusüksus peab planeerimismenetluses menetlusosalistega konsensust otsima ning püüdma põrkuvaid huve ühildada, kuid see ei saa toimuda igavesti.
5. Haldusakt jõustub teatavaks tegemisest. Haldusakti vaidlustamine ei kõrvalda selle kehtivust ning sellest lähtuvate toimingute tegemise õigust. Haldusakti kehtivuse või täitmise peatamiseks on vaja esialgse õiguskaitse määrust või haldusorgani otsust.
