Kuidas määrata tuulikute planeerimisel krunti, selle hoonestusala ja ehitusõigust?
Hoonestusala ja ehitusõigus (sh ehitusalune pind) on krundi atribuudid (planeerimisseadus § 6 punktid 5 ja 8 ning § 126 lõige 4 ), mis eksisteerivad ainult planeeringulahenduse ellu viimisel.
Detailplaneeringu ülesandeks on mh planeeringuala kruntideks jaotamine (planeerimisseadus § 126 lõige 1). Samas lõikes nimetatud asjakohased ülesanded tuleb lahendada ka kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu raames (PlanS § 111 lõige 1). Kui detailplaneeringuga krunt määratakse, on see katastriüksuse moodustamise aluseks (PlanS § 126 lõige 6). Planeerimisseadusest ei tulene aga kohustust katastriüksust planeeringu elluviimiseks ilmtingimata moodustada – see on praktikas tekkinud, mitte seadusest tulenev nõue. Kuna detailplaneering loob planeeringuale ruumilise terviklahenduse, saab planeeringus kokku leppida millistel tingimustel tulevikus maa-ala kasutama ning ehitisi ehitama hakatakse.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 05.06.2015 määruse nr 57 nr „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 19 lg 7 kohaselt on rajatisealune pind rajatise maapealse osa ja maa-aluse osa projektsioon horisontaaltasapinnal.
Detailplaneeringus või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus ära näidatud kruntidest teistsuguste katastriüksuste moodustamine üldjuhul võimalik ei ole (erandi võimalusele viitab Riigikohtu lahend 3-20-952). Seega, kui pärast planeeringu kehtestamist tekib siiski vajadus kinnistuste jagamiseks või liitmiseks ja sellest tulenevalt katastriüksuse piiride muutmiseks, tuleb lähtuda õigusaktides ettenähtud nõuetest, sh planeeringus määratud krundi piiridest.
Kuivõrd planeering on olemuselt omandiülene, ei ole oluline mitmel olemasoleval katastriüksusel krunt paikneb või kellele krunt kuulub. Omandiõiguse küsimustes tuleb lähtuda asjaõigusseadusest, mitte planeerimisseadusest või ehitusseadustikust. Asjaõigusseaduse § 148 lõige 2 kohaselt on ehitis, mis ulatub üle kinnisasja piiri, kinnisasja osaks mille piiridest ta väljub eeldusel, et kinnistusraamatusse on kantud kinnisasja piiriülest ehitamist lubav asjaõigus või kui naaberkinnisasja omanik peab piiriülest ehitamist vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 lubama. Viimasel juhul on naaberkinnisasja omanikul ka õigus nõuda tema kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki omandamist või perioodilist hüvitist. Sealjuures sätestab kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 4 lõige 2 mis juhtudel kinnisasja ei omandata või seatakse sellele sundvaldus (avalik eesmärk saavutatav teise isiku omandis oleva kinnisasja omandamiseta või on avaliku eesmärgi saavutamiseks otstarbekam seada sundvaldus).
