Vastus:
Planeerimisseaduse § 3 lg 4 nimetab avatud loetelu dokumentidest, mida võib lisada planeeringule. Planeeringu lisasid ei kehtestata, need on täiendavaks informatsiooniks planeeringu juurde. Muu hulgas sätestab seadus, et lisade hulka võib kuuluda ka planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste loetelu ja vajaduse korral ka nende järjekord. Lühidalt öeldes on tegemist elluviimiskavaga.
Planeerimisseaduse § 3 lg 5 sätestab, et ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu kehtestamise otsusega võib sätestada planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja vajaduse korral nende järjekorra. Planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord lisatakse hiljemalt planeeringu vastuvõtmise otsusele.
Ehitusprojekti aluseks olevad planeeringud on need planeeringud, millele järgneb kohe projekti koostamine. S.t et nende planeeringute järgselt ei ole tarvis koostada muid planeeringuid ega väljastada ka projekteerimistingimusi. Sellisteks planeeringuliikideks on riigi eriplaneering, kohaliku omavalitsuse eriplaneering, detailplaneering ning teatud juhtudel (kui pole kohustust koostada detailplaneering) ka üldplaneering. Teised planeeringuliigid, nt maakonnaplaneering, ei ole kehtestamise järgselt ehitusprojekti koostamise aluseks ning sellisel juhul elluviimiskava kohustuslikus korras planeeringu juurde ei kuulu.
Sätte rakendamisel tuleb tähele panna, et elluviimiskava võib teha, kui selleks on vajadus. Puudub kohustus hakata elluviimiskava koostama. Vajadus tuleneb planeeringu iseloomust ja tingimustest, mida planeeringuga kehtestatakse. Näiteks võib elluviimiskava sisaldada ajalisi verstaposte või ka tegevuste järjekorda. Samuti võib elluviimiskava jagada ülesandeid erinevate elluviijate vahel. Elluviimine on defineeritud planeerimisseaduse § 6 punktis 11 ning see on tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine, mis on eelkõige avaliku võimu asutuse ülesanne. Termini definitsioonist nähtub, et elluviimiseks vajalikke tegevusi võib kokku leppida ka eraisikutega.
Elluviimiskava lisamine kehtestamise otsusesse tagab, et elluviimiseks vajalikud tingimused on avalikkusele teada, sest kehtestamise otsus kui haldusakt on kõigile kättesaadav. Samuti tagab kehtestamisotsuse juurde kuulumine selle, et elluviimiskava on kohustuslik järgimiseks ehk planeeringu koostamise korraldaja poolne tahteavaldus on haldusaktiga kinnitatud. Kuid nagu öeldud, ei pea elluviimiskava olema kehtestamise otsuse juures, vaid selle võib soovi korral lisada. Meeles tuleb pidada, et ainult käskude ja keeldudega planeeringut ellu ei vii, alati on vaja teise poole (teiste osapoolte) nõusolekut ja panust, et planeering saaks ellu viidud.
Haldusleping sõlmitakse planeerimisseaduse § 131 kohaselt detailplaneeringu elluviimiseks, et tagada avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste ehitamine detailplaneeringust ja eelkõige selle elluviimisest huvitatud isiku poolt. Selle lepinguga annab kohalik omavalitsus kui planeeringu koostamise korraldaja oma olemuslikult avaliku ülesande arendajale täitmiseks. Kui kohalik omavalitsus soovib, et seda ülesannet täidetaks korrektselt ja vastutustundlikult, saab elluviimiskavaga sarnaseid tingimusi lisada ka sellesse lepingusse. Haldusleping annab võimaluse tagada, et detailplaneeringust huvitatud isik saab täpselt aru, milliseid elluviimiseks vajalikke nõudeid kohalik omavalitsus temalt ootab.