Mida teha, kui ei suudeta üldplaneeringu koostamise 1+3 tähtajast kinni pidada?

Vastus:

Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse täiendus kohustab reformi käigus moodustunud valdade ja linnade volikogudel üks+kolm aasta jooksul peale 2017. aasta kohalikke valimisi kehtestama uue ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu. Ühinemise ja liitumise teel 2017. aastal moodustunud kohalikel omavalitsusel oli kohustus algatada valimistele järgneva aasta jooksul uusi ruumisuhteid arvestav üldplaneering ning jõuda selle koostamisega kehtestamiseni hiljemalt kolm aastat pärast algatamist. Üldplaneeringute koostamisele tähtaja sätestamise eesmärk on olnud kõigile osapooltele – nii planeeringu koostamisest huvitatud isikutele kui ka laiale avalikkusele – teada andmine, et vajalikud planeeringud valmivad kindla aja vältel. Kohustus koostada uus üldplaneering on 51 kohalikul omavalitsusel.

Otseseid sanktsioone seadus ette ei näe, kuid haldusmenetluse seaduse § 41 näeb ette, et kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul (näiteks vajalike kooskõlastuste andmata jätmisel või muudel, temast mitte sõltuvatel põhjustel), peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Samas ei tohi unustada et kohaliku omavalitsuse kui planeeringu koostamise korraldaja eesmärk peab olema viia planeeringumenetlused läbi efektiivselt, viivitusteta ning õigusaktidega kooskõlas.