Kas on defineeritud mõiste „aiamaja“ ja kas aiamaja olemasolu võimaldab täiendavalt sellele abihoone ehitamise lubamist?
Vastus:
Aiamaja mõiste ei ole defineeritud. Ehitise kasutamise otstarvete loetelu järgi kuulub aiamaja elamute alla, täpsemalt ühe korteriga elamute klassi ja selle kood on 11103. Seega saame suvilat ja aiamaja vaadelda ehitusseadustiku lisas 1 toodud tabelis lahtrist “Elamu ja selle teenindamiseks vajalik hoone”. Antud tabeli kohaselt on üle 60 m2 ehitusaluse pinnaga ja üle 5 m kõrgute hoonete ehitamiseks vajalik ehitusluba. Planeerimisseadus näeb § 125 lõikes 1 ette, et linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes on vajalik ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks või üle 33% laiendamiseks vajalik koostada detailplaneering. Seega on sellise hoone püstitamine või laiendamine üle 33% loetud detailplaneeringu koostamise kohustusega tegevuseks.
Elamu juurde kuuluvad reeglina abihooned. Kui abihooned on väiksemad ehitusloakohustuslikkuse nõudest (alla 60 m2 ehitusaluse pinnaga ja alla 5 m kõrge), siis puudub nende rajamiseks (ehitamiseks) ka detailplaneeringu kohustus. Detailplaneeringust tuleb lähtuda siis, kui detailplaneering on koostatud ja selles on toodud tingimused/nõuded ka abihoonete rajamisele. Vastavalt planeerimisseaduse § 124 lõikele 4 on detailplaneering olemasolul ehitusprojekti koostamise alus.
Planeerimisseadus näeb ette, et suurt tähelepanu tuleb pöörata planeeringute elluviidavusele ja lahenduse terviklikkusele. Aiamajade ja suvilapiirkonnad on kindlasti üks selliseid piirkondi, mis on planeeringuliselt vaja lahendada terviklikult, sest need piirkonnad ei ole kavandatud ega kohandatud aastaringseks elamiseks. Samuti võib linna territooriumil veel terviklikult detailplaneeringutega katmata aladel tõusetuda küsimus elluviimises – kuidas ikkagi hakatakse neid elamuid ehitama/kasutama. Nendele küsimustele vastuse saamiseks peab kohalik omavalitsus kaaluma mitte ainult ühe krundi kohta detailplaneeringu algatamist, vaid peab ette nägema kogu ala lahendusvariandid.
