Kaasamisest kohaliku omavalitsuse planeerijatele 20.01.2022 nr 15-4/875-1
Kohalikel omavalitsustel on ruumilises planeerimises kandev ehk otsustaja roll, see on ühelt poolt õigus otsustada oma ruumilise keskkonna arengute üle aga teisalt kohustus teha seda targalt ja tasakaalustatult. Siinjuures tuleb järgida planeerimisseaduse muude sätete kõrval peatükis II toodud olulisi üldiseid põhimõtteid, sh huvide tasakaalustamise põhimõte, teabe piisavuse põhimõte jm.
Planeerimismenetluses on tähtis roll huvitatud isikutel, sh kaasatavatel kodanikel ja kodanikuühendustel. Heas planeerimismenetluses saab ja peab kaasa rääkima lisaks ametkonnale ja arendajale kodanik, vajadusel ka valitsusväline partner, kui ekspert ning toimuma erinevate osapoolte omavaheline sisuline arutelu.
Planeerimisseadus sätestab planeerimisprotsessi kaasamise miinimumnõuded, mida kindlasti peab järgima. Alati on võimalik teha ka enam, kui seadus sätestab – tarvilik on igakordselt ja vajaduspõhiselt otsustada, keda, millal ja kuidas kaasata.
Kuigi planeerimisseadus võimaldab ja läbi põhimõtete soodustab laiemat vajaduspõhist kaasamist ja kaasamise hõlbustamiseks on koostatud mitmeid erinevaid juhendmaterjale, on kaasatavate murekohad jäänud ajas paljuski samaks. Huvitatud isikud (nt asumiseltsid) on juhtinud tähelepanu, et pahatihti on neil keeruline protsessides kaasa rääkida. Samuti ei pruugi info jõuda kõigi huvitatud isikuteni, kuna ei loeta kohalikku lehte, ei kasutata sotsiaalmeediaplatvorme vms.
Seaduse miinimumnõuetele küll vastavast aga tegelikke vajadusi liiga vähe arvestavast kaasamisest saavad tihtilugu alguse mitmed probleemid – planeeringu menetluse venimine, kogukonna protestid, eri osapoolte vastandumine, planeeringu avalikustamise kordamise vajadus jne.
Leidmaks lahendusi vajaduspõhisemaks ja sisukamaks kaasamiseks pani Rahandusministeeriumi planeeringute osakond kokku laiapõhjalise meeskonna planeerimise olulistest osapooltest. Üheskoos osaleti 2021 disainmõtlemise eksperte kaasaval erinevates valdkondades parenduste läbiviimiseks mõeldud Innosprindil. Projekti raames töötati koos väliste partneritega välja detailplaneeringu kaasamise meelespea, mis:
… on koostatud lihtsa nn “check-listi“ põhimõttel, et see oleks kasutatav igapäevase töövahendina;
… on suunatud ennekõike omavalitsuse ametnikele, kes tegelevad detailplaneeringute menetluse raames kaasamise protsessiga, kuna omavalitsustel on kaasamise korraldamisel keskne roll.
Igapäevaseks abimeheks on pikemale juhendile lisaks koostatud detailplaneeringu kaasamise meelespea visualiseeritud lühiversioon. Selles on välja toodud iga menetlusetapi kaasamise põhisammud loogilises järjestuses, aidates seeläbi kaasa mh planeerimisseaduse õigele kohaldamisele. Meelespead saab kasutada igapäevase töövahendina ja oma lõbusa kujundusega annab võimaluse mõelda teemale mängulisemalt.
Häid ideid vajaduspõhiseks kaasamiseks saab ka 8. detsembril 2021 toimunud järele vaadatavalt veebiseminarilt „Kaasamine, osalemine ja koosloome planeerimisel“, kus planeerimise erinevad osapooled selgitasid, miks üldse ning keda ja milleks kaasata. Seminaril tutvustati mh eelpool viidatud Innosprindi projekti kogemust ja detailplaneeringu kaasamise meelespead.
Planeerimine.ee kodulehel koolitusmaterjalid 2021 alajaotuses seminari „Kaasamine, osalemine ja koosloome planeerimisel“ rubriigis on leitavad järgmised materjalid:
- seminari video ja ettekanded;
- detailplaneeringu kaasamise meelespea digitaalsel kujul;
- detailplaneeringu kaasamise meelespea lühiversioon digitaalsel kujul.
Usume, et seadusjärgsest nn miinimumprogrammist põhjalikum ja sisukam kaasamistegevus soodustab sujuvamat menetlusprotsessi, tagab tasakaalustatuma ja kogukonna vajadustele ning keskkonda sobivama ruumilahenduse.