Ruumiline planeerimine on Eestis avaliku halduse kohustus, kes teeb kaalutletud ja põhjendatud maakasutus- ja ehitustingimustega ruumikasutamise otsuseid. Planeerimisalase tegevuse korraldaja – riik või kohaliku omavalitsuse üksus – tagab, et planeeringu koostab asjakohase eriala kõrgharidusega ja piisava töökogemusega või vastava kutsega isik, arvestades planeeringu liiki ja eesmärki. Pädevaks isikuks loetakse
- geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrgharidusega isik või
- vastutava spetsialisti taseme – arhitektuuri või maastikuarhitektuuri – kutsetunnistusega isik või
- isik, kellele on antud ruumilise keskkonna planeerija kutse.
Kui planeeringu koostamise korraldajal ei ole teenistuses pädevat planeerijat, kasutatakse planeeringute koostamisel sageli planeerimiskonsultandi abi.
Kõik riigi ja kohaliku omavalitusüksuse planeerimismenetlusega seonduvad teenuste ja asjade ostud peavad järgima riigihangete seadust ning sellest tulenevaid põhimõtteid. Planeeringu koostamise korraldaja ja planeerimiskonsultandi vahelise hea koostöö aluseks on mõistlikult ning arvusaadavate tingimustega korraldatud riigihange. Hea koostöö on omakorda garantiiks, et jõutakse võimalikult tõhusalt elluviidava planeeringu kehtestamiseni.
Planeeringust on kasu siis, kui see on eesmärgipärane, mitte lihtsalt seaduspunktide täitmiseks koostatud bürokraatlik dokument. Eesti Planeerijate Ühing on koondanud koostöös Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna ning riigihangete- ja riigiabi osakonnaga asjatundlikud nõuanded planeerimiskonsultandi poolt osutatavate teenuste hankimise hõlbustamiseks ühte dokumenti “Soovitused ruumilise planeerimise konsultatsioonihanke läbiviimiseks“.
Soovitused on suunatud ennekõike detailplaneeringu ja üldplaneeringu koostamisega seonduvatele konsultatsiooniteenuste hangetele, kuid on rakendatavad ka teistele planeeringuliikidele. Samuti saab soovitusi kohaldada planeeringu koostamiseks vajalike uuringute, analüüside vm eriosade hankimisel.