Mõningad tähelepanekud Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohtadest lahendis nr 3-22-1248/83:
- Maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad (PlanS § 75 lg 4). Hinnates seda, kas detailplaneering vastab üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele, tuleb arvestada, et maakasutuse juhtotstarbega ei määrata maakasutust lõplikult ja täpselt kindlaks.
- Üldplaneering ei tekita kinnistu omanikule lõplikku subjektiivset õigust ega õigustatud ootust juhtotstarbele vastavaks maakasutuseks (RKHKo 3-21-1370, p 21). Üldplaneeringujärgne maakasutuse juhtotstarve võimaldab mõningaid kõrvalekaldeid üldplaneeringuga sätestatud maakasutusest eeldusel, et juhtotstarbele vastav kasutus on valdav ja see ei mõjuta oluliselt planeeringu põhilahendust (RKHKo 3-3-1-31-16, p 16; 3-21-1370, p 19; 3-20-1329, p 30; 3-21-101, p 20). Juhul, kui detailplaneering näeb ette üldplaneeringust ulatuslikult erineva maakasutuse, tuleb üldplaneeringut muuta ( PlanS § 142 lg 1).
- Juhul, kui detailplaneeringu lahendus kaldub maakasutuse juhtotstarbest kõrvale, tuleb kõrvalekalde lubatavuse üle otsustamisel ühe asjaoluna arvesse võtta kavandatava muudatuse ruumilist mahtu.
- Maakasutuse juhtotstarbele vastavuse hindamisel tuleb lisaks kavandatava muudatuse ruumilisele ulatusele arvesse võtta ka muudatuse sisu ja mõju ümbritsevale keskkonnale. Hinnata tuleb seda, kas kavandatava muudatusega kaasneb saasteainete lisandumine, kiirgus, müra, vibratsioon, varjestamine või muu negatiivne mõju, mis häirib juhtotstarbele vastavat maakasutust ka väljaspool juhtotstarbele mittevastavat ala. Näiteks ei pruugi juhtotstarbele vastav maakasutus valdavas osas säilida olukorras, kus elamumaa juhtotstarbega alale rajatakse tööstushoone või -rajatis, mis võtab enda alla küll väikese osa maa-alast, kuid põhjustab negatiivset mõju ümbruskonna õhukvaliteedile. Kuigi sellises olukorras reserveeritakse ülejäänud maa elamutele, võib elamumaa kasutamine või kasutusele võtmine piirkonnas olla häiritud. Silmas tuleb pidada seda, et juhtotstarbele mittevastava krundi sihtotstarbe määramine on erand, mille tegemisel tuleb arvestada kõiki riivatavaid õigusi ja huve ning riive peab olema proportsionaalne.
- Juhtotstarbele vastava maakasutuse valdavat iseloomu tuleb hinnata maa-ala ulatuses, millele on üldplaneeringuga vastav juhtotstarve määratud. Selline maa-ala on tihti konkreetsest kinnistust või detailplaneeringualast suurem (vrd RKHKo 3-18-1901, p 15; 3-21-1370, p 19).
- Rohekoridoride tegelikku laiust ning sellest tulenevalt paiknemist linnaruumis võib ÜP maakasutuse kaardiga võrreldes täpsustada, kui tagatud on rohevõrgustiku toimivus ehk rohekoridor täidab seda eesmärki, milleks ta ÜP-s ette nähti.
- Avalike huvide kaitseks DP peale kaebuse esitamist võimaldab PlanS § 141. Selle sätte alusel ei ole kaebajal võimalik nõuda detailplaneeringu tühistamist osas, milles see on õiguspärane või avalike huvidega kooskõlas. Haldusakti osaline tühistamine on võimalik, kui haldusakti õigusvastane osa on ülejäänud haldusaktist eristatav ja kohus on veendunud, et haldusorgan oleks andnud haldusakti ka ilma tühistatud osata.
- Detailplaneeringu koostamise nõue piirab omandi vaba kasutamist. Kuigi isikutel ei ole subjektiivset õigust nõuda kindla sisuga planeeringulahenduse kehtestamist, on neil õigus eeldada, et menetlus toimub mõistliku aja jooksul (RKHKm 3-17-643, p 14).
- Erinevate vajaduste ja huvide väljaselgitamine ning nende vahel tasakaalu leidmine on kohaliku omavalitsuse planeerimisautonoomia tuum, mida kohus kohaliku omavalitsuse eest ei teosta (vt RKHKm 3-3-1-37-97, p 3; RKHKo 3-21-1658, p 50; RKPJKo 5-22-5, p 42; 5-18-4, p 49).