Kontrollküsimused
Kontrollküsimused toimivad suunavate küsimustena, mis aitavad kaalutleda üld- ja detailplaneeringu kestlikkust ja kvaliteeti. Siia on koondatud kõik Tööriistakasti projektis loodud kontrollküsimused. Kasutusmugavuse huvides on küsimused jaotatud keskkonna, sotsiaalmajanduslike ja kultuuriliste aspektide alla ning on esitatud teemade katvuse osas kahanevas järjekorras.
Projekti esimeses pooles töötas töörühm mõõdikute ja indikaatoritega, kuid planeeringute kontekstuaalset loomust arvestades jõuti pärast põhjalikke arutelusid üksmeelele, et pakume praeguses etapis välja suunavad kontrollküsimused, mis ei anna planeeringule hinnangut, vaid suunavad kestlikumate lahenduste kasutusele.
Interaktiivseks täitmiseks on küsimused võimalik Wordi failina alla laadida ja täidetud versioon salvestada.
Tööriistakasti projektis välja töötatud kontrollküsimused on rakendatavad planeeringu algatamise etapis, ent nende juurde tagasipöördumine ja üle kontrollimineka võib tulla kasuks ka planeeringu eskiisi või kooskõlastamise etappides.
Iga küsimuse juures on toodud välja ka asjakohane planeerimistasand või -tasandid (vastavalt üld- ja/või detailplaneering), samuti teemad, mille kaalutlemisel küsimus kasulik on. Teemad on selliselt välja toodud selleks, et vähendada küsimuste korduvust ilma olulisi seoseid kaotamata.
TÖÖTA KONTROLLKÜSIMUSTEGA WORDI FAILIS:
KESKKONNA ASPEKT
Kontrollküsimused (13)
Kas hajaasustuse planeeringulahendus võimaldab taastuvenergia kasutamist (sh võrguvälisena)?
Kas planeeringulahendus arvestab maastiku- ja loodusväärtustega (väärtuslikud loodusmaastikud, sh metsad, mereäärsed alad, mitmekülgseid maastikuelemente sisaldavad põllumaastikud jne) võimendades nende positiivseid mõjusid?
Kas tehnilise taristu ja looduslike protsesside toetamiseks ning kliimakindluse suurendamiseks on kavandatud looduspõhiseid lahendusi (nt sademeveekäitlus, roheseinad ja -katused)?
Kas uue tehiskeskkonna kavandamisel väärtustatakse olemasolevat vegetatsiooni ja kasutatakse elurikkust tagavaid looduspõhiseid lahendusi (vegetatsiooni taastamine)?
Kas rohe- ja sinivõrgustiku toimivus on tagatud (nt sidususe olemasolu, mitmekesine ja mitmerindeline haljastus, metsasus vähemalt 50%)? Vt ka ringsus planeerimises ja elurikkus planeerimises lühijuhendeid.
Relevantne ka maakonnaplaneeringu tasandil.
Kas eelisjärjekorras arendatakse seni kasutuses olnud alasid, et minimaalselt hõivata looduslikku maad?
Kas tiheasustuspiirkonda planeeritaval lahendusel on kaalutud säästlike müra tõkestavate lahenduste kasutamist?
Kas planeeringulahendus tagab minimaalse valgusreostuse ja müratekke?
Kui planeeringulahendus asub tööstusala või intensiivselt majandatava põllumajandusmaa lähedal, kas põhja- või pinnavee reostuse ohu vältimiseks on rakendatud leevendusmeetmeid?
Kas kavandatav planeeringulahendus arvestab kliimamuutuse mõjudega, st on kliimakindel? (intensiivsed sajud, põuad, tormipäevade arvu suurenemine, veetaseme tõus, kuumasaared)
Kas planeeringulahendus panustab kliimapositiivsuse saavutamisse?
Selle välja selgitamiseks saab kasutada GGIA kalkulaatorit, abiks on ka CO2 jalajälje arvutamise digitööriista mooduli ja ringse planeerimise lühijuhend
Kas planeeringulahendus on liginullenergiakuluga? (A energiaklass)
Kas energiamahukas tootmine on kavandatud energiatootmisüksuste juurde?
Küsimust võib laiendada eri tarbimisviiside lõikes
SOTSIAALMAJANDUSLIK ASPEKT
Kontrollküsimused (22)
Kas on arvestatud universaaldisani põhimõtetega, et tagada ruumi turvalisus ja kasutamismugavus (eri liikujagrupid, mh vaegliikujad, eri vanusegrupid) ning kõigi kogukonnaliikmete juurdepääs ja kaasatus?
Planeering peaks võimaldama igast hoonest liikuda äärekivideta mööda jalgteid, rattateid mööda kõigisse planeeritud hoonetesse, ühistranspordi peatustesse, parkidesse ning külgnevatesse tänavatesse. See tagab füüsilise ligipääsu planeeringu sees ning planeeringu ümbruses. Kõnniteede puhul peaks olema tagatud vähemalt 2m laiune puhas liikumisruum (sh ei tohi olla poste, auke jms), sõiduteedega lõikumisel on oluline allalastud äärekivi.
Kas planeeringulahendus parandab ligipääsetavust ja sidusust, soodustades ühenduvust erinevate sihtkohtade vahel?
- Kas planeering on sidus ümbritsevate teedega?
Planeering peab arvestama olemasolevate teede suundadega. Planeering ei tohi pikendada liikumisi läbi planeeritava ala, aga peab arvestama aktiivsete liikumisviisidega. Planeering peab suurendama ümbritseva ja planeeritava keskkonna elukohtade, töökohtade ja teenuste lokaalset kättesaadavust (mida tihedam teedevõrk ja asustus, seda parem tulemus).
- Kas on tagatud eriliigiliste transpordiviiside sidusus, st lahendus toetab multimodaalsust?
Kõige olulisem multimodaalsus on jala ning ühistransport. Ühistransporidi peatused, mis on omavahel seotud, ei tohi paikneda kaugemal kui 400m, ristmikel 200m üksteisest.
- Kas kohaliku tasandi teenusteni on kavandatud turvaline ja katkematu taristu jalgsi- ja rattaga liikumiseks (haridus, toidupoed, toitlustus, vabaaeg, sh pargid)?
Kas planeeringulahendus asub välja kujunenud piirkonnas, kus on olemas varustatus igapäevaste teenustega (veevarustus, kanalisatsioonilahendus, ühistranspordiühendus), sh toetab asustuse tihendamist?
Kas planeeringulahendus võimaldab kohalikke ressursse ära kasutada (nt muld, pinnas, jääkenergia, kaevandusvesi) ja väärindada (nt ehitusjäätmed), et suurendada kohalike tootjate konkurentsivõimet? Vt ka ringsus planeerimises lühijuhendit.
Kas on kavandatud võimalused elektrisõidukite laadimispunkti rajamiseks või ligipääs olemasolevale punktile mõistlikul kaugusel?
Kas olemasolevat tehnilist ja sotsiaalset taristut on tasuvuse suurendamiseks ja energiatarbe vähendamiseks optimaalselt ära kasutatud?
Kui kaugel asub planeeringulahendus kõrge õhureostuse ohuga objektidest?
Kas linnalises keskkonnas on 5 min jalgsiteekonna kaugusel tagatud ligipääs rohealale ja 15 min kaugusel vabaõhu puhkevõimalus (kvaliteetne, soovitavalt kõrghaljastusega roheala, minimaalse pindalaga 1000 m2)?
Kas tänavaruumi kujundamisel on kasutatud liikluse rahustamise ja liiklusohutust tõstvaid meetmeid?
Kas planeeringulahendus tagab mugava ja ohutu juurdepääsu kõnni- ja rattateedega, võimaldades lühima katkematu liikumisteekonna?
Kas avaliku liikumisruumi kavandamisel on rakendatud kuritegevust leevendavaid meetmeid? (tupikteede puudumine, tänavavalgustus)
Kas planeeringulahendus sisaldab varjumispaika vastavalt planeeritavale elanike arvule?
Tulenevalt Hädaolukorra seadusest ja varjendite ning varjumiskohtade suunistest
Kas planeeringulahendus tihendab või hajutab asustust/teenuseid? Kas planeeringulahendus säilitab olemasolevate teenuste ja kaupade kättesaadavuse?
Teenuste tihedus suurendab piirkonna aktraktiivsust ja optimeerib teenuste kasutamist.
Kas planeeringulahenduse väljatöötamisel ja heaks kiitmisel tuginetakse ehituse pikale vaatele ja hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale? (jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond)
- Kas planeeringulahendus väldib sotsiaalmajanduslikku segregatsiooni?
- Kas planeeringulahendus säilitab alal pakutavad taskukohased eluasemed või loob samas mahus uusi taskukohased eluasemed?
Kas planeeringulahendus tagab tõhusa ligipääsu (jalgsi, rattaga, mootorsõidukiga) olemasolevalt teelt?
Hoonete lähedal peaks olema rattaparklad. Elukondlikel hoonetel peab olema võimalus ratast parkida õues ning parkimismajas, seejuures arkimismajas alati võimalikult sissesõidu lähedal ning võimalusel tagada eraldi liikumine (kui hoones on rohkem kui 100 korterit).
Kas planeeringulahendus on mitmeotstarbeline ja terviklik (äri- ja tootmismaad, kõrvalsihtotstarve EK I korrustel jne), et toetada majanduslikku arengut ja vähendada sundliikumisi? Vt ka ringsus planeerimises lühijuhendit.
Kas hädaabi teenustele on tagatud tõhus ja kiire ligipääs (sh juurdepääs olemasolevatelt teedelt ja parkimisvõimaluste olemasolu)?
Kas planeeringulahendus on pikaajaliselt funktsionaalne (vähest hooldust vajav) ja muutuvate olude kontekstis (klimaatilised või sotsiaalmajanduslikud põhjused) hõlpsalt ümber kohandatav (ümber planeeritav, projekteeritav või ehitatav)?
Kas on tagatud igapäevane varustatus elutähtsate teenustega?
Lähtudes Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjelduse ja toimepidevuse nõuetest
Kas planeeritav elu- ja töökohtade lisamine muudab teekonnad piirkonnas lühemaks või pikemaks?
Kas planeeringulahendus tugevdab koha identiteeti ja sotsiaalset ühtekuuluvust, luues võimalusi suhtlemiseks ja kogukonna tunnetamiseks? Vt ka kuuluvustunde lühijuhendit
Kas kohalikke ja piirkondlikke väärtusi ning kogukondade ja üksikisikute ajalugu väärtustatakse planeeringulahenduse kaudu (nt materjalikasutuse, kujunduse, ehituse ja haldamise kaudu ning pärandatakse tulevastele põlvkondadele)?
KULTUURILINE ASPEKT
Kontrollküsimused (8)
Kas planeeringulahendus sisaldab olemasoleva hoonestuse kasutamist uusehituse asemel või integreerib olemasolevat uuega?
Kas kavandatav planeeringulahendus säilitab olemasolevaid kogukonna poolt kasutatud ja kättesaadavaid ruume ja teenuseid või loob eri ühiskonnagruppidele uusi kooskäimisvõimalusi? (nt kavandades 10 või enamat elamisühikut luuakse ühtlasi ka funktsionaalset avalikku vabaõhu ruumi, sh istumisvõimalused, haljastus, vaatekoridorid)
Kogukonnale, sh eri ühiskonnagruppidele, kättesaadavad teenused, kaubad, üüripinnad jne
Kas on kasutatud täiendavaid kaasamis- ja osalusplaneerimise meetodeid lisaks planeerimisseaduse miinimumnõuetele (nt kogukondade kaasamise tase lähtuvalt kaasamishierarhiast, kaasav kujundus, ettepanekutega arvestamine)? Vt ka kuuluvustunde lühijuhendit
Kas planeeringulahendus arvestab linnalises keskkonnas väljakujunenud ehitusjoonega?
Kas planeeringulahenduse asukohavalikul on kaalutud paiknemist ajaloolises linnasüdames?
Kas planeeringulahenduses on pööratud tähelepanu pärandiga seotud väärtuste säilitamisele ja jätkusuutlikule kasutusele (nt kultuurimälestised, miljööväärtused, 20. sajandi arhitektuuripärand, kohapärimus, väärtuslikud maastikud)?
Kuidas planeeringulahendus toetab positiivseid ja mitmekesiseid tajuelamusi?
- Hoonestusalad võimaldavad hea kujundusega detailirikkaid hooneid.
- Säilitatud/avatud on ilusad vaated.
- Tehiskeskkonna loomisel on maksimaalselt kasutatud inimlikku mõõtkava
- Müra- ja õhureostus on minimiseeritud/leevendatud
Kas avalike ja poolavalike alade kavandamisel on arvestatud sotsiaalse vaateväljaga (inimeste nähtavuspiir kuni 100 m, emotsioonide lugemiseks 25 m) ja n-ö 5 km/h arhitektuuriga (väikesed distantsid, liigendatud ja avadega hoonemahud, palju pisiasju – detailide, nägude ja tegevuste küllus pakub rikkalikku ja intensiivset tajuelamust)?
Ettepanekuid Tööriistakasti täiustamiseks saab esitada siin.
