Millega arvestada 110 kV ja üle selle elektriini kavandamisel?
Kas vaja algatada REP?
PlanS § 27 lg 2 näeb ette, et riigi eriplaneering tuleb koostada riigi territooriumi või selle osa kohta mh kõrgepingeliini alates pingest 110 kilovolti rajamiseks, kui selle asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. REP koostatakse eelkõige olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks ja maakonnaüleste huvide väljendamiseks.
Seega riigi eriplaneeringu algatamisettepanekul tuleb vaadata: kas kavandatav liin läbib mitut maakonda ja kas tegemist suure riikliku või rahvusvahelise huviga. Kindlasti on tegemist suure riikliku huviga, kui riik ise planeeringu taotlejaks.
Kas projekteerimistingimused on nõutavad?
Ehitusseadustiku (EhS) § 26 lõike 1 kohaselt on projekteerimistingimused vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus.
EhS § 83 lõige 1 sätestab, et projekteerimistingimused on nõutavad kui:
1) sideehitise puhul uue liinirajatise ehitusprojekti koostamiseks;
2) mitut kinnisasja läbiva uue elektripaigaldise rajamiseks või
3) olemasoleva elektripaigaldise nimipinge suurendamiseks 110 kilovoldini ja üle selle.
EhS § 83 lõikes 2 on täpsustatud, et projekteerimistingimused ei ole nõutavad liini ja elektripaigaldise ehitamiseks või kui nende ehitamise näeb ette detailplaneering või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Seega EhS § 26 ja § 83 koosmõjust tuleneb, et tegemist on olulise avaliku huviga rajatisega. Projekteerimistingimused on seega reeglina nõutavad.
Kas ainult projekteerimistingimuste andmine on võimalik?
EhS § 26 lõike 3 kohaselt arvestatakse projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse mh:
1) hoone või olulise rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda, sealhulgas hoonestuslaadi;
2) et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga;
3) üldplaneeringus määratud tingimusi
PlanS § 75 lg 1 sätestab üldplaneeringu ülesanded:
3) tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine;
18) planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste määramine
Seega peab üldplaneeringus olema määratud tehnovõrkude ja rajatiste üldine asukoht ja tingimused vastavalt, et nende alusel oleks võimalik anda projekteerimistingimused. Kui seda määratud ei ole, puudub alus projekteerimistingimuste väljastamiseks (vt EhS § 26 lg 3 p 3).
Mida 110 kV liini taotluse esitamisel kontrollida?
1. Kas alal on kehtiv detailplaneering, mida see ette näeb?
– Kui alal on kehtiv detailplaneering ja taotluses vastuolu detailplaneeringuga puudub, siis ei ole projekteerimistingimused vajalikud. Ehitusluba on aga nõutav.
– Kui alal on kehtiv detailplaneering olemas, kuid taotlus on sellega vastuolus, siis on vajalik detailplaneeringut muuta, koostades alale uue detailplaneeringu või kui võimalik, siis detailplaneering kehtetuks tunnistada.
2. Mida näeb ette üldplaneering.
– kui taotlus on vastavuses üldplaneeringuga ning selles on antud tingimused elektriliini rajamiseks, siis on võimalik väljastada projekteerimistingimused ja ehitusluba.
– kui taotlus on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga, siis tuleb koostada detailplaneering, millega tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks ning hiljem detailplaneeringu alusel väljastada ehitusluba.
3. Kas ja mida näeb ette maakonnaplaneering
– tuleb kindlaks teha kas maakonnaplaneeringust tulenevad täiendavad nõuded, näiteks, et 110 kV liini rajamiseks on vajalik koostada planeering (sh, mis liiki planeering)?
– kui maakonnaplaneeringust tuleneb planeeringu koostamise nõue, siis kas see nõue võib olla juba täidetud (üld- või detailplaneering on juba koostatud)?
