Vastus:
Planeerimisseadus (PlanS) sätestab, et detailplaneeringud koostatakse lähiaastatel elluviimiseks (PlanS § 124 lg 2). Juhul, kui planeeringuala või elluviimise olulised asjaolud on muutunud, näevad nii planeerimisseadus kui ka ehitusseadustik ette erinevad toimimisviisid. Nendeks on:
- Detailplaneeringu muutmiseks tuleb koostada uus detailplaneering vastavalt PlanS § 140 lg 7. See üldreegel on kohaliku omavalitsuse võimalus (mitte kohustus) oma kord juba tehtud planeeringuotsused üle vaadata, kui planeeringu elluviimine osutub võimatuks.
- Detailplaneeringu täpsustamiseks võib välja anda projekteerimistingimusi vastavalt ehitusseadustiku § 27. See on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus, kas on võimalik teatud tingimustes täpsustada detailplaneeringus toodud tingimusi tagades, et planeeringu terviklahendus projekteerimistingimuste tulemusel ei muutu. Projekteerimistingimustega ei tohi detailplaneeringu planeeringulahendust olemuslikult muuta. Täpsustamine eeldab, et üldiselt on planeeringu elluviimine võimalik ja osapooled seda endiselt soovivad.
- Detailplaneeringu elluviimisest loobumisel võib detailplaneeringu tervikuna või osaliselt kehtetuks tunnistada vastavalt PlanS § 140 lg 1 kuni 3. Kehtetuks tunnistamise üldiseid aluseid on kaks: esiteks, et detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima või teiseks, et planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Detailplaneeringu osalisel kehtetuks tunnistamisel peab olema tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist
Planeeringulised otsused on kohaliku omavalitsuse pädevuses, seega otsustab igal üksikul juhul diskretsiooniõigust kasutades kohalik omavalitsusüksus, millist varianti kasutada.