Kas, millises etapis ja kuidas peaks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu planeeringuala laiendama, kui selgub, et näiteks elektriliinid vms planeeringulahenduse elluviimiseks vajalik ei mahu algatatud planeeringuala piiridesse?
Planeerimisseaduse § 96 lg 4 kohaselt määratakse eriplaneeringu algatamisel muuhulgas ka teadaoleva planeeringuala asukoht ja selle suurus, sealhulgas planeeringuala piir. On mitmeid põhjusi, miks planeeringuala on vaja kindlaks määrata. Üks põhjusi on, et üldsus saaks teada, millisele alale kavatsetakse maakasutus- ja ehitustingimused kehtestada. Planeeringuala piir on vajalik kindlaks määrata ka selleks, et isikud, kelle õigusi planeeringu kehtestamise otsus tulevikus mõjutama hakkab (vt PlanS § 99 lg 2) ehk üldjuhul maaomanikud, teaksid, kas nad on planeeringusse kaasatud (nn kolmandad isikud). Oluline on planeeringuala piir ka neile, kes omavad huvisid seoses konkreetse planeeringuga (vt PlanS § 99 lg 3): planeering võib seada tingimusi ka töö- või elukohale (kinnisasja omamata) või olla muud moodi oluliseks elukorralduse muutjaks. Seega on väga oluline, et planeeringu algatamisest alates oleks teada, milline on planeeringuala: konkreetne maa-ala, mille kohta koostatakse terviklik ruumilahendus ja määratakse kindlaks maakasutus- ja ehitustingimused (vt PlanS § 3 lg 1).
Kui eriplaneeringu koostamise käigus on selgunud vajadus planeeringuala piiride ja suuruse muutmiseks, on oluline see muudatus võimalikult kiiresti vastava menetlustoiminguga fikseerida ja anda sellest teada nagu planeeringu algatamisestki. Planeeringuala laiendust tuleb käsitleda planeeringu ja KSH materjalides, sh laienduse osas tuleb samuti hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid.
Oluline on, et edaspidiste tegevuste ja teavituste juures oleks planeeringuala muutmisele kindlasti tähelepanu juhitud. Selguse huvides tuleb ala laiendamine tuua selgelt välja ka seisukohtade/kooskõlastuste küsimisel ning planeeringulahenduse avalikustamisel ning sellest teavitamisel. Planeeringuala laiendamisel tuleb tähele panna, et laieneda võib ka puudutatud isikute (nt maaomanike) ring. Kui toimub asukoha eelvaliku otsuse tegemine, tuleb tuua asjaolu välja ka eelnõus/otsuses.
Juhime tähelepanu, et planeeringuala piiri fikseerimist ja sellest teada andmist alles asukoha eelvaliku otsuse tegemise faasis ei ole päris õige. Planeeringuala muudatus tuleb sisse kanda ning sellest teavitada varem. Vastasel juhul tekib küsimus, et millistes piirides tehtud planeering on saanud kooskõlastused ning kas kõiki puudutatud isikuid on planeeringulahendusse nõuetekohaselt kaasatud. Kui piiri muutmine fikseeritakse alles vastuvõtmisel, võiks eeldada, et enne seda lahendati eriplaneeringu ülesandeid algselt kavandatud planeeringualal. Võib ka juhtuda, et planeeringuala piiri muudatus on nii ulatuslik ja oluline või muutub oluliselt planeeringuala eesmärk seoses piiri muutmisega, et on tarvis planeeringu menetlust alustada algusest peale ja teha uus algatamine. Selle kaalutlusotsuse saab teha kohalik omavalitsus.