Vastus:
Ehitusseadustiku § 27 lõike 4 punktis 8 toodud ehituslik kompleks on samastatav ehitusseadustiku § 3 lõikes 3 toodud funktsionaalselt koos toimiva ehitusliku kompleksiga, mis võib koosneda nii hoonetest kui ka rajatistest ning mida võib ehitusseadustikus sätestatud teatise- ja loamenetlustes käsitleda ühe ehitisena. Antud ehitusliku kompleksi mõiste selgitamiseks on ehitusseadustiku eelnõu juurde koostatud seletuskirjas märgitud järgmist: “funktsionaalselt koos toimivat süsteemi või ehituslikku kompleksi võib käsitleda kõnesoleva seaduse loamenetluse tähenduses ühe ehitisena. Näiteks on enamikel hoonetel ka nendega ühendatud rajatisi, näiteks juurdepääsutee. Neid rajatisi tuleks üldjuhul vaadelda iseseisvate ehitistena. Sellisel juhul tuleks iga sellise ehitise suhtes algatada eraldi loamenetlus. Kuivõrd selline lahendus ei ole mõistlik, võib loamenetluse raames kõiki ühe projekti raames ehitatavaid ehitisi käsitleda koos ja kohaldada neile ühtset loamenetlust.“ Funktsionaalselt koostoimivateks rajatised on näiteks puhkepargid, laudteega kaetud matkarajad või mingid muud ühe kindla funktsiooniga ehitiste kompleksid, mis täidavad koos ühte eesmärki.
Detailplaneeringus kavandatud elamuala võib olla küll hoonestuslaadilt terviklik kompleks, kuid reeglina ei moodusta funktsionaalselt koos toimivat ehitiste kompleksi, mis on üksteisest sõltuvad ja käsitletav ühe ehitisena. Elamualal on iga elamu kavandatud omaette kinnistule iseseisvalt funktsioneerimiseks. Kui elamud on kavandatud rajada sõltumatult teistest elamutest, ei ole tegemist ehitusliku kompleksiga ehitusseadustiku mõttes.