2022. aastal läbi viidud planeerimisseaduse mõju järelhindamise käigus hinnati planeerimisseaduse (PlanS) ja selle alusel kehtestatud määruste (koostöö määrus ja olulise ruumilise mõjuga ehitise määrus) rakendamise mõjusid ning seaduse ligikaudu kaheksa aastase kehtimisaja jooksul ilmnenud õiguslikke ja praktilisi probleeme. Samuti hinnati PlanS-i kehtivuse ajal tekkinud kohtupraktikat. Analüüsi käigus tuvastatud ja praktikas ilmnenud probleemide alusel ning täiendavate analüüside (ORME määruse ajakohastamise analüüs ja Eesti tuuleenergeetika ruumilise planeerimise võrdlus rahvusvahelise praktikaga) põhjal koostati 2023. aastal planeerimisseaduse muudatuste väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK; vt ka väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamise tabelit).
VTK-s käsitletud probleemid jagunevad kolmeks: planeeringuliikide ülesed probleemid, kohaliku omavalitsuse ja riigi tasandi planeeringuliikidega seotud väljakutsed. Planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu koostamine toimub 2024. aasta sügisel.
Viited:
Planeerimisseaduse mõju järelhindamine
Planeerimisseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus
Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamise tabel
Samaaegselt tehakse ruumilise planeerimise valdkonnas olulisi muudatusi järgmiste seaduse eelnõudega:
- Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse, keskkonnatasude seaduse ning planeerimisseaduse muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõus korrastatakse sätteid, mis reguleerivad riigi eriplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlust. Muudatustega täpsustatakse seniseid õigusnorme (eelkõige detailsest lahendusest loobumisega seonduv), tagatakse menetlusnormide õigusselgus ja hõlbustatakse planeerimismenetluse läbiviimist. Näiteks jäetakse eriplaneeringu menetlusest ära planeeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi avalik väljapaneku ja avaliku arutelu etapp ning asendatakse see kaasatavatelt ja koostöötegijatelt ettepanekute küsimisega. Peamiselt mõjutavad muudatused riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute koostamise korraldajaid. Eelnõu koostamist juhib Kliimaministeerium, eelnõu läbis esimese kooskõlastusringi 2024. aasta suvel.
- Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja selle tõttu teiste seaduste muutmise seadus (Maa-ameti ümberkorraldamine Maa- ja Ruumiametiks) 457 SE. Eelnõuga tehakse Vabariigi Valitsuse seaduses ja seotud õigusaktides muudatused, mis on vajalikud Maa- ja Ruumiameti loomiseks. Planeerimisseaduses muudetakse sätteid, mis on seotud nende riiklike ruumilise planeerimise funktsioonide täitmisega, mida täidab edaspidi Maa- ja Ruumiamet. Eelnõuga on kavas teha muudatused ka seoses alates 1. jaanuarist 2025 Maa- ja Ruumiameti poolt täidetava kohaliku omavalitsuse planeeringute heakskiidu sisuga, jättes ära üldplaneeringu kohaste detailplaneeringute heakskiidu menetluse ning teiste KOV planeeringute heakskiidu menetlustes koostamise käigus lahendamata vastuväidete ärakuulamise funktsiooni. Muudatuse eesmärk on lihtsustada planeeringumenetlust ning vähendada osapoolte halduskoormust. Praktikas on heakskiidu menetluse käigus eriarvamusel olevate osapoolte vahel kompromissi saavutamine väga harv, kuna vaidlus ei käi enamasti õiguslike küsimuste üle, vaid puudutab planeeringu sisulist lahendust, mille osas lõpliku otsuse langetamine kuulub omavalitsuse pädevusse. Eelnõu menetlus Riigikogus on algatatud 10.06.2024.
- Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. Eelnõuga muudetakse ministeeriumite vastutusvaldkonnad vastavalt Vabariigi Valitsuse 2024-2027 koalitsioonileppele, mille kohaselt vastutab ruumilise planeerimise eest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eelnõu koostamist juhib Justiitsministeerium, eelnõu läbis esimese kooskõlastusringi 2024. aasta augustis-septembris.
