2022. aastal läbi viidud planeerimisseaduse mõju järelhindamise käigus hinnati planeerimisseaduse (PlanS) ja selle alusel kehtestatud määruste (koostöö määrus ja olulise ruumilise mõjuga ehitise määrus) rakendamise mõjusid ning seaduse ligikaudu kaheksa aastase kehtimisaja jooksul ilmnenud õiguslikke ja praktilisi probleeme. Samuti hinnati PlanS-i kehtivuse ajal tekkinud kohtupraktikat. Analüüsi käigus tuvastatud ja praktikas ilmnenud probleemide alusel ning täiendavate analüüside (ORME määruse ajakohastamise analüüs ja Eesti tuuleenergeetika ruumilise planeerimise võrdlus rahvusvahelise praktikaga) põhjal koostati 2023. aastal planeerimisseaduse muudatuste väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK; vt ka väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamise tabelit).
VTK-s käsitletud probleemid jagunevad kolmeks: planeeringuliikide ülesed probleemid, kohaliku omavalitsuse ja riigi tasandi planeeringuliikidega seotud väljakutsed. Planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu koostamine toimub 2024. aasta sügisel.
Viited:
Planeerimisseaduse mõju järelhindamine
Planeerimisseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus
Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamise tabel
2025. aasta märtsis edastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium planeerimisseaduse muudatused ministeeriumitele, valitsusasutustele, kohalikele omavalitsustele ja huvigruppidele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Muudatuste eesmärgiks on muuta planeeringute menetlus lihtsamaks ja kiiremaks, mis võimaldaks planeeringu koostamise korraldajal keskenduda parima ruumilahenduse väljatöötamisele mitte menetlusenõuete täitmisele. Eelnõuga saab tutvuda EISis: Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seadus.
Peamised ettepanekud planeerimisseaduse muutmiseks on:
- Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu liigi kaotamine. Selle asemel saab edaspidi koostada üldplaneeringut muutva detailplaneeringu
- Planeerimispõhimõtete täpsustamine, sh kliimamuutustega ja kvaliteetse ruumi põhimõtetega arvestamise nõude lisamine
- Detailplaneeringute kehtetuks muutumine 7 aastat pärast kehtestamist, kui planeeringu elluviimisega ei ole alustatud (võimalus kehtivust pikendada 7 aastat)
- Planeeringu elluviimise mõiste täpsustamine
- Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise ja pooleliolevate detailplaneeringute koostamise lõpetamise lihtsustamine
- Üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvete ja detailplaneeringu krundi kasutamise sihtotstarvete määramiseks volitusnormi loomine
- Kui üldplaneering puudub võib maakonnaplaneering olla detailplaneeringu koostamise või projekteerimistingimuste alus ning maakonnaplaneeringust võivad tuleneda kitsendused kinnisomandile
- Kui maakonnaplaneering on üldplaneeringust uuem, tuleb detailplaneeringute koostamisel arvestada ka maakonnaplaneeringuga
- Maakonnaplaneeringu vastuvõtmise etapi ära jätmine
- Planeeringu koostamisel teavitamise ja avalikustamise nõuete tõhustamine ja paindlikumaks muutmine:
- KOV ei pea avaldama teateid maakonna ja üleriigilistes lehtedes
- Teavitama peab ka sotsiaalmeedia kontol, kui see on olemas
- Avalikust väljapanekust ja arutelust etteteatamise aja lühendamine 14 päevalt viiele päevale
- Avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamise asukoha osas KOV-le kaalutlusõiguse andmine (tuleb korraldada sobivas asukohas)
Varasemalt on ruumilise planeerimise valdkonnas tehtud olulisi muudatusi järgmiste seadusega:
- Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse, keskkonnatasude seaduse ning planeerimisseaduse muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõus korrastatakse sätteid, mis reguleerivad riigi eriplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlust. Muudatustega täpsustatakse seniseid õigusnorme (eelkõige detailsest lahendusest loobumisega seonduv), tagatakse menetlusnormide õigusselgus ja hõlbustatakse planeerimismenetluse läbiviimist. Näiteks jäetakse eriplaneeringu menetlusest ära planeeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi avalik väljapaneku ja avaliku arutelu etapp ning asendatakse see kaasatavatelt ja koostöötegijatelt ettepanekute küsimisega. Peamiselt mõjutavad muudatused riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute koostamise korraldajaid. Eelnõu koostamist juhib Kliimaministeerium ning on esitatud Riigikogule.
- Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja selle tõttu teiste seaduste muutmise seadus (Maa-ameti ümberkorraldamine Maa- ja Ruumiametiks) 457 SE. Eelnõuga tehti Vabariigi Valitsuse seaduses ja seotud õigusaktides muudatused, mis olid vajalikud Maa- ja Ruumiameti loomiseks. Planeerimisseaduses muudeti sätteid, mis on seotud nende riiklike ruumilise planeerimise funktsioonide täitmisega, mida täidab edaspidi Maa- ja Ruumiamet. Eelnõuga muudeti ka alates 1. jaanuarist 2025 Maa- ja Ruumiameti poolt täidetava kohaliku omavalitsuse planeeringute heakskiidu sisu, jättes ära üldplaneeringu kohaste detailplaneeringute heakskiidu menetluse ning teiste KOV planeeringute heakskiidu menetlustes koostamise käigus lahendamata vastuväidete ärakuulamise funktsiooni. Muudatuse eesmärk on lihtsustada planeeringumenetlust ning vähendada osapoolte halduskoormust. Praktikas on heakskiidu menetluse käigus eriarvamusel olevate osapoolte vahel kompromissi saavutamine väga harv, kuna vaidlus ei käi enamasti õiguslike küsimuste üle, vaid puudutab planeeringu sisulist lahendust, mille osas lõpliku otsuse langetamine kuulub omavalitsuse pädevusse. Seadus jõustus 2025. aasta 1. jaanuaril.
- Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. Eelnõuga muudeti ministeeriumite vastutusvaldkonnad vastavalt Vabariigi Valitsuse 2024-2027 koalitsioonileppele, mille kohaselt vastutab alates 1. jaanuarist 2025 ruumilise planeerimise eest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
