Kas detailplaneeringus või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus krundi määramisel tekib planeeringu elluviimiseks kohustus krundile vastav katastriüksus moodustada?

Planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 (milles määratud ülesannete lahendamisele viitab ka kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu osas planeerimisseaduse § 111 lõige 1) on ette nähtud detailplaneeringu ülesandena planeeringuala kruntideks jaotamine. Sama paragrahvi lõige 6 loob seose katastriüksuse moodustamistega: kui detailplaneeringus on krunt määratud, on see katastriüksuse moodustamise alus. See tähendab, et detailplaneeringus (või siis kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus) ära näidatud kruntidest teistsuguste katastriüksuste moodustamine üldjuhul võimalik ei ole (erandi võimalusele viitab Riigikohtu lahend 3-20-952).

Eelnev ei tähenda aga, et planeeringus ei võiks ette näha, et tänaseid olemasolevaid katastriüksusi ehitusõiguse realiseerimiseks ilmtingimata muutma ei peagi. Planeering loob planeeringualale ruumilise terviklahenduse, seetõttu saab just planeeringus kokku leppida kõik nüansid, millistel tingimustel tulevikus maa-ala kasutama ja ehitisi ehitama hakatakse. Detailplaneeringu (või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu) koostamise kohustuslikkus on ennekõike seotud ehitamise sooviga, mitte vajadusega olemasolevaid katastripiire muuta. Üksnes katastriüksuste jagamiseks/liitmiseks/muutmiseks ei nõua kehtiv õigus alates 2015. a enam detailplaneeringu koostamist.

Seega ei tulene planeerimisseadusest planeeringu elluviimiseks kohustust detailplaneeringus või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus määratud krundi alusel katastriüksuse moodustamiseks. Juhul kui pärast planeeringu kehtestamist tekib aga siiski vajadus kinnistute jagamiseks või liitmiseks ja sellest tulenevalt katastriüksuse piiride muutmiseks, tuleb lähtuda õigusaktides ettenähtud nõuetest, sh planeeringus määratud krundi piiridest.