Vastus:
Detailplaneeringu ülesannete loetelus on planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lõikes 1 nimetatud punktis 5 ehitise ehituslike tingimuste määramine ning punktis 6 ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine. Ka on ehitusseadustiku (EhS) § 26 lõikes 4 nimetatud nii arhitektuurilised, ehituslikud kui kujunduslikud nõuded ühe projekteerimistingimustes määratava ülesandena.
PlanS § 6 punktis 2 on arhitektuurilised tingimused defineeritud kui tingimused, mis on esitatud eelkõige ehitise ruumilisele terviklahendusele. Kujunduslikud tingimused käsitlevad PlanS § 6 punkti 3 kohaselt ehitise detaile. Seega on nii arhitektuurilised kui kujunduslikud tingimused eelkõige konkreetse ehitise välimusele, ehitusmaterjalidele, ehitise detailidele, värvivalikule esitatavad tingimused. Tingimuste määramine peab olema põhjendatud. Kohalikul omavalitsusel on võimalus vastavad tingimused määrata, kuid ta ei ole kohustatud seda tegema. Eelkõige on arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määratlemine asjakohane miljööväärtusega aladel.
Planeerimisseaduse eelnõu juurde koostatud seletuskiri märgib, et ehitise ehituslikud tingimused on eelkõige ehitise konstruktsiooni ja selle eripära käsitlevad nõuded, mis lähtuvad ehitisele esitatavatest nõuetest. Ehitisele esitatavad nõuded on sätestatud EhS § 11 lõikes 2. Eelkõige põhinevad nimetatud nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu ehitustoodete määruse nr 305/2011 lisale, mis sisustab ehitisele esitatavad nõuded seoses mehhaanilise vastupidavuse ja stabiilsusega, tuleohutusega, hügieeni, tervise ja keskkonnaga, ehitise kasutamise ohutuse ja juurdepääsuga, kaitsega müra eest, energiasäästlikkuse ja -tõhususega ning loodusvarade säästva kasutamisega. Samuti on EhS § 11 lõikes 4 sätestatud volitusnorm nimetatud tingimuste sisustamiseks, näiteks on koostatud eraldi määrus ehitise tuleohutusnõuete kohta.
Lisaks määruses 305/2011 sisustatud nõuetele, on EhS § 11 lõikesse 2 lisatud nõuded puuetega inimeste erivajadustele, ehitise toimivusele, koostoimimisvõimele ja ühilduvusele, kasutusotstarbele vastavale kasutamisele ja korrashoiule ning ehitise ja selle asukoha märgistamisele. PlanS-i kontekstis on oluline silmas pidada, et planeeringutes vastavate nõuete käsitlemisel peab nõuete määratlemiseks olema seaduslik alus. See tähendab, et kaalutluse tulemusena seatud nõue peab tuginema kas EhS-le või mõnele alamaktile. Igal konkreetsel juhul otsustab kohalik omavalitsus, kas ja milliseid ehituslikke nõudeid on vaja määrata ning kuidas neid detailplaneeringus kajastada.
Seega tuleb ehituslike nõuete sisustamisel pöörduda EhS poole, mille eelnõu juurde koostatud seletuskiri lisab veel, et ehituslik tingimus käsitleb konkreetse ehitise spetsiifikat. Näiteks, kuidas ja millest on ehitis tehtud. Eelkõige võib ehituslik tingimus olla seotud ehituslike konstruktsiooniga – kuidas ehitis püsti püsib ja kuidas seda on ohutu kasutada. Ehituslik võib olla ka nõue, et hoonet on võimalik valmisdetailidest kokku panna.