Milline sisuline erinevus on koostööl ja kaasamisel alates 1.07.2015 kehtima hakanud planeerimisseaduse järgi?

Vastus:

Alates 1.07.2015 kehtima hakanud planeerimisseaduses on osalemine planeerimismenetluses kahetasandiline: eristatakse koostöötegijaid ning kaasatavaid.

Koostöötegijad on haldusorganid, kes annavad hiljem planeeringule kooskõlastuse. Asjaomaste haldusorganite määratlemisel tuleb vaadata koostöö tegemise korra ja planeeringute kooskõlastamise aluste määrust, kus haldusorganid on nimetatud lähtudes nende valitsemisalast või tegevusvaldkonnast. Kooskõlastamisel tuleb hinnata planeeringu vastavust õigusaktidele ja seaduses sätestatud juhul üldisemale planeeringule. Kooskõlastamata jätmine peab tuginema vastuolule õigusakti või planeeringuga. Muid antud soovitusi ja ettepanekuid käsitletakse planeerimismenetluses arvamusena ning need ei ole planeeringu kooskõlastamata jätmise aluseks.

Kaasatavad on kõik muud isikud, kes kaasatakse menetlusse puudutatud õiguste või huvide korral või kes soovivad ise olla menetlusse kaasatud. Kaasatavad isikud annavad hiljem planeeringu kohta arvamusi.

Planeerimisseaduse § 11 lg 3 kohaselt on kooskõlastamine ja arvamuse andmine tasuta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna planeerimisseaduse kohaselt ei või planeerimisalase tegevuse korraldaja halduslepinguga mh üle anda planeeringu koostamisel vajalike menetlustoimingute tegemist, siis ei saa kooskõlastamise ja arvamuse küsimisi taotleda halduse välised isikud. Kooskõlastuste ja arvamuste küsimise puhul on tegemist menetlustoimingutega ja seega on tasuta kooskõlastuse ja arvamuse saamise eelduseks, et küsijaks on planeerimisalase tegevus korraldaja ehk kohaliku omavalitsuse üksus või vastav ministeerium.