3-22-871

Riigikohtu halduskolleegiumi 04.11.2025 kohtuotsus haldusasjas nr 3-22-871

Teema:              detailplaneeringu algatamine

Normid:             PlanS § 128 lõige 2, § 142 lõige 1

Vaidluse sisu:  Kaebaja esitas Harku Vallavolikogule taotluse algatada Mäesauna maaüksuse detailplaneering (DP) eesmärgiga moodustada üks u 2,08 ha suurune elamumaa sihtotstarbega krunt ning määrata sellele ehitusõigus üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks. Ülejäänud u 13,85 ha suurune ala Mäesauna maaüksusest säiliks maatulundusmaana. Harku Vallavolikogu keeldus DP algatamisest, kuna see oleks olnud ÜP-d ja MP-d muutev, kuna hoonete kavandamisel ei oleks täidetud ÜP-s ja MP-s sätestatud 500 m vahekauguse miinimumnõuet.

Riigikohtu seisukohad:

  • PlanS § 128 lõikest 3 ei tulene kohaliku omavalitsuse üksusele kohustust algatada DP, kui selle algatamise taotlus sisaldab ÜP muutmise ettepanekut, vaid loob selleks üksnes võimaluse. PlanS § 142 lõike 1 teine lause määrab kindlaks, mis on üldplaneeringu põhilahenduse muutmine, kusjuures selle p 3 jätab kohaliku omavalitsuse üksusele õiguse hinnata, milline üldplaneeringu muutmine on oluline või ulatuslik ja seega üldplaneeringu põhilahenduse muutmine.
  • PlanS § 6 punkti 9 järgi on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Kolleegium on varasemas praktikas järeldanud, et kuniks juhtotstarbele vastav maakasutus jääb piirkonnas valdavaks, võib üldplaneeringu elluviimisel piirkonna mõnes osas näha ette ka teistsuguse maakasutuse (RKHKo 3-3-1-31-16, p 16; vt ka RKHKo 3-21-1370/35, p 19).
  • MP-s ettenähtud vahekauguse nõuet on võimalik põhjendatud juhul ÜP-ga vähendada, kui see ei ohusta rohevõrgustiku terviklikkust ega toimimist.
  • Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et DP-ga ÜP muutmine peaks olema erandlik (RKHKo 3-3-1-12-07, p 11). Näiteks peaks esinema ÜP kehtestamise järel tekkinud ülekaalukas ja õiguspärane erahuvi (RKHKo 3-3-1-79-09, p 14).
  • DP algatamise taotluse esitamisega algab haldusmenetlus (HMS § 35 lõike 1 punkt 1).
  • HMS § 38 lõige 3 sätestab, et menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsad asjaolud ja tõendid. Seega tuleb isikul, kes taotleb ÜP põhilahendust muutvat DP-d, tuua välja vajadus ÜP muutmiseks ja seda põhjendada. ÜP muutmise põhjendatud vajaduse tuvastamisel peab lisaks erahuvidele arvestama ka avalike huvidega.
  • Ebaõige halduspraktika jätkamist ei saa nõuda, tuginedes võrdse kohtlemise põhimõttele (RKHKo 3-3-1-19-04, p 18; vt ka RKHKo 3-3-1-53-04, p 13).
  • Isikud, kes taotlevad rohevõrgustikul olevale maaüksusele DP-d enne negatiivse kumulatiivse mõju avaldumist, ja isikud, kes taotlevad DP-d pärast seda, ei ole samas olukorras. Eelnevast tulenevalt ei oleks selliste isikute erinev kohtlemine võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine (vrd RKHKo 3-21-1370/35, p 29).
Skip to content