Kas üldplaneeringuga võib seada detailplaneeringu koostamise kohustuse maavarade kaevandamise planeerimiseks?
PlanS § 3 lõige 1 ütleb, et planeering on konkreetse maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. PlanS § 2 lõike 1 kohaselt hõlmatakse planeeringusse vastavalt selle eesmärgile ka maapõu.
PlanS § 75 lõike 1 punkti 15 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks ka maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste ning punkti 26 kohaselt detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine. Niisamuti märgib PlanS § 75 lõige 2, et üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist.
PlanS § 124 lõige 2 märgib, et detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine ning PlanS § 125 määrab need alad ja juhud, millal on detailplaneeringu koostamine kohustuslik, sama paragrahvi lõige 2 märgib, et detailplaneeringu koostamise kohustus võib olla sätestatud lisaks ka üldplaneeringus (PlanS § 75 lõike 1 punkt 26).
PlanS § 126 lõike 1 punkti 3 kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks muu hulgas krundi ehitusõiguse määramine (krunt on detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele ehitusõigust antakse, PlanS § 6 punkt 8). Seaduse mõttega on kooskõlas arusaam, et ehitusõiguse küsimuse lahendamine võib toimuda ka selliselt, et nähakse ette, et ehitamine ei ole lubatud või et ehitised puuduvad (nt avalikuks kasutamiseks mõeldud (rohe)alade moodustamine). See tähendab, et kui krundile ei ole ette nähtud ehitada, siis ei ole detailplaneeringuga võimalik lahendada ka muid, PlanS § 126 lõikes 1 märgitud ehitisega või ehitamisega seotud ülesandeid (hoonestusala jms).
Üksnes PlanS regulatsiooni silmas pidades ei ole välistatud, et kaevandamise eelduseks võib üldplaneeringuga seada detailplaneeringu koostamist. Rõhutame, et see ei ole PlanS eesmärk, kuid see on võimalik. Samas tuleb lisaks PlanS-le arvestada ka teiste, valdkondlike seadustega.
EhS § 2 lõige 3 märgib, et EhS ei kohaldata maavara kaevandamisele, kui kaevandamist reguleeriv seadus ei sätesta teisiti. Kaevandamist reguleerib MaaPS.
Kui jätta kõrvale MaaPS sätted mäeeraldise moodustamise ning arvele võtmise kohta, reguleeritakse kaevandamist MaaPS § 42 lõike 1 alusel kaevandamisloaga. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, mida on kaevandamisloa alusel õigus teha.
MaaPS § 50 jj sätestavad eeldused ja nõuded kaevandamisloale ning loa taotlejale ja taotlusele. Ükski viidatud sätetest ei eelda, et nõutav on kehtiv detailplaneering, niisamuti ei nähtu, et MaaPS § 42 lõikes 3 toodud tegevused eeldavad ehitusluba.
Eelneva alusel saab öelda, et kaevandamisloa andmise üheks eelduseks või aluseks ei ole detailplaneering ning tegemist ei ole ehitamisega. MaaPS on PlanS osas eriseaduseks ning kuivõrd MaaPS planeeringut kaevandamise eeldusena ei nimeta, ei ole kaevandamiseks detailplaneeringu koostamise nõude sätestamine üldplaneeringus kooskõlas MaaPS-ga. Ehkki planeerimine oma territooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses, ei saa see pädevus õõnestada MaaPS §-s 48 sätestatud Keskkonnaameti pädevust. Kohaliku omavalitsuse üksus ei saa reguleerida seadusest alama astme aktiga seaduses reguleeritud küsimust olukorras, kus selleks seadus pädevust ei ole ette näinud kas PlanS, MaaPS, EhS või mõne muu õigusaktiga. Kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatav üldplaneering oleks nõue, mille täitmisel (ehk detailplaneeringu koostamine) saaks isik alustada kaevandamisega, kuid kaevandamisloa saamise eelduseks detailplaneering jällegi ei ole. Lisaks jääb arusaamatuks, et milliseid meetmeid saaks või peaks kohaliku omavalitsuse üksus detailplaneeringut mittekoostanud kaevandamisloa saanud isiku suhtes rakendama, kui avastatakse, et ta kaevandab detailplaneeringuta. Sellist järelevalvepädevust ei eksisteeri.
