TEEMAD
Võrdseid võimalusi pakkuv
Elukeskkond on võrdseid võimalusi pakkuv, kui ruumi kujundamisel ja teenuste kättesaadavuse tagamisel on arvestatud vanuseliselt, sooliselt, kultuuriliselt, füüsiliselt võimekuselt ja majanduslikult kindlustatuselt erinevate elanike vajadustega. Teenuste kättesaadavus hõlmab ligipääsu energiale, veele ja kanalisatsioonile, eluasemele, digiteenustele, töökohtadele, haridusasutustele, arstiabile jm.
EESMÄRK
Kavandatav maa- ja ruumikasutus arvestab erinevate kasutajagruppide vajadustega. Kättesaadavad on energiavarustus, vesi ja kanalisatsioon; eluasemed, digiteenused, töökohad, haridus- ja meditsiiniasutused.
KONTROLLKÜSIMUSED
Kontrollküsimused on suunavad ning aitavad kaalutleda üld- ja detailplaneeringu kestlikkust ja kvaliteeti, ent ei anna planeeringule kvantitatiivset hinnangut. Küsimused on kasulikud eelkõige planeeringu algatamise etapis. Lugemise lihtsustamiseks on küsimused jaotatud keskkonna, sotsiaalmajanduslike ja kultuuriliste aspektide alla. Kontrollküsimuste alalehel saab küsimustega tutvuda teemade lõikes ning need interaktiivseks täitmiseks alla laadida.
Kontrollküsimused (10)
Keskkonna aspekt
- Kas tiheasustuspiirkonda planeeritaval lahendusel on kaalutud säästlike müra tõkestavate lahenduste kasutamist?
- Kas planeeringulahendus võimaldab ära kasutada (muld, pinnas, jääkenergia, kaevandusvesi jm) ja väärindada kohalikke ressursse (ehitusjäätmed jm), et suurendada kohalike tootjate konkurentsivõimet? Vt ka ringse planeerimise lühijuhendit.
- Kas hajaasustuse planeeringulahendus võimaldab taastuvenergia kasutamist (sh võrguvälisena)?
Kultuuriline aspekt
- Kas on kasutatud täiendavaid kaasamis- ja osalusplaneerimise meetodeid lisaks planeerimisseaduse miinimumnõuetele (nt kogukondade kaasamise tase lähtuvalt kaasamishierarhiast, kaasav kujundus, ettepanekutega arvestamine)? Vt ka kuuluvustunde lühijuhendit ning ringsus planeerimines lühijuhendit (kaasamine ja kommunikatsioon planeerimises on viimane näide detailplaneeringu tasandil).
Sotsiaalmajanduslik aspekt
- Kas on arvestatud universaaldisani põhimõtetega, et tagada ruumi turvalisus ja kasutamismugavus (eri liikujagrupid, mh vaegliikujad, eri vanusegrupid) ning kõigi kogukonnaliikmete juurdepääs ja kaasatus?Planeering peaks võimaldama igast hoonest liikuda äärekivideta mööda jalgteid, rattateid mööda kõigisse planeeritud hoonetesse, ühistranspordi peatustesse, parkidesse ning külgnevatesse tänavatesse. See tagab füüsilise ligipääsu planeeringu sees ning planeeringu ümbruses. Kõnniteede puhul peaks olema tagatud vähemalt 2 meetri laiune puhas liikumisruum (sh ei tohi olla poste, auke jms), sõiduteedega lõikumisel on oluline allalastud äärekivi.
- Kas planeeringulahendus parandab ligipääsetavust ja sidusust, soodustades ühenduvust erinevate sihtkohtade vahel?
- Kas planeering on sidus ümbritsevate teedega? Planeering peab arvestama olemasolevate teede suundadega. Planeering ei tohi pikendada liikumisi läbi planeeritava ala, aga peab arvestama aktiivsete liikumisviisidega. Planeering peab suurendama ümbritseva ja planeeritava keskkonna elukohtade, töökohtade ja teenuste lokaalset kättesaadavust (mida tihedam teedevõrk ja asustus, seda parem tulemus).
- Kas on tagatud eriliigiliste transpordiviiside sidusus ja lahendus toetab multimodaalsust? Kõige olulisem multimodaalsus on jala ning ühistransport. Ühistransporidi peatused, mis on omavahel seotud, ei tohi paikneda kaugemal kui 400 meetrit, ristmikel 200 meetrit üksteisest.
- Kas kohaliku tasandi teenusteni on kavandatud turvaline ja katkematu taristu jalgsi- ja rattaga liikumiseks (haridus, toidupoed, toitlustus, vabaaeg, sh pargid)?
- Kas on kavandatud võimalused elektrisõidukite laadimispunkti rajamiseks või ligipääs olemasolevale punktile mõistlikul kaugusel?
Kontrollküsimused (17)
Keskkonna aspekt
- Kui kaugel asub planeeringulahendus kõrge õhureostuse ohuga objektidest?
- Kas planeeringulahendus tagab minimaalse müratekke?
- Kas tiheasustuspiirkonda planeeritaval lahendusel on kaalutud säästlike müra tõkestavate lahenduste kasutamist?
- Kas hajaasustuse planeeringulahendus võimaldab taastuvenergia kasutamist (sh võrguvälisena)?
Kultuuriline aspekt
- Kas kavandatav planeeringulahendus säilitab olemasolevaid kogukonna poolt kasutatud ja kättesaadavaid ruume ja teenuseid või loob eri ühiskonnagruppidele uusi kooskäimisvõimalusi? (nt kavandades 10 või enamat elamisühikut luuakse ühtlasi ka funktsionaalset avalikku vabaõhu ruumi, sh istumisvõimalused, haljastus, vaatekoridorid) Kogukonnale, sh eri ühiskonnagruppidele, kättesaadavad teenused, kaubad, üüripinnad jne
- Kas on kasutatud täiendavaid kaasamis- ja osalusplaneerimise meetodeid lisaks planeerimisseaduse miinimumnõuetele (nt kogukondade kaasamise tase lähtuvalt kaasamishierarhiast, kaasav kujundus, ettepanekutega arvestamine)? Vt ka kuuluvustunde lühijuhendit
Sotsiaalmajanduslik aspekt
- Kas on arvestatud universaaldisani põhimõtetega, et tagada ruumi turvalisus ja kasutamismugavus (eri liikujagrupid, mh vaegliikujad, eri vanusegrupid) ning kõigi kogukonnaliikmete juurdepääs ja kaasatus?Planeering peaks võimaldama igast hoonest liikuda äärekivideta mööda jalgteid, rattateid mööda kõigisse planeeritud hoonetesse, ühistranspordi peatustesse, parkidesse ning külgnevatesse tänavatesse. See tagab füüsilise ligipääsu planeeringu sees ning planeeringu ümbruses. Kõnniteede puhul peaks olema tagatud vähemalt 2m laiune puhas liikumisruum (sh ei tohi olla poste, auke jms), sõiduteedega lõikumisel on oluline allalastud äärekivi.
- Kas planeeringulahendus asub välja kujunenud piirkonnas, kus ka haavamatel gruppidel on olemas varustatus igapäevaste teenustega (veevarustus, kanalisatsioonilahendus, ühistranspordiühendus), sh toetab asustuse tihendamist?
- Kas planeeringulahendus parandab ligipääsetavust ja sidusust, soodustades ühenduvust erinevate sihtkohtade vahel?
- Kas planeering on sidus ümbritsevate teedega? Planeering peab arvestama olemasolevate teede suundadega. Planeering ei tohi pikendada liikumisi läbi planeeritava ala, aga peab arvestama aktiivsete liikumisviisidega. Planeering peab suurendama ümbritseva ja planeeritava keskkonna elukohtade, töökohtade ja teenuste lokaalset kättesaadavust (mida tihedam teedevõrk ja asustus, seda parem tulemus).
- Kas kohaliku tasandi teenusteni on kavandatud turvaline ja katkematu taristu jalgsi- ja rattaga liikumiseks (haridus, toidupoed, toitlustus, vabaaeg, sh pargid)?
- Kas planeeringulahendus tagab tõhusa ligipääsu (jalgsi, rattaga, mootorsõidukiga) olemasolevalt teelt? Hoonete lähedal peaks olema rattaparklad. Elukondlikel hoonetel peab olema võimalus ratast parkida õues ning parkimismajas, seejuures arkimismajas alati võimalikult sissesõidu lähedal ning võimalusel tagada eraldi liikumine (kui hoones on rohkem kui 100 korterit).
- Kas planeeringulahendus sisaldab varjumispaika vastavalt planeeritavale elanike arvule? Tulenevalt Hädaolukorra seadusest ja varjendite ning varjumiskohtade suunistest
- Kas planeeringulahendus võimaldab ära kasutada (muld, pinnas, jääkenergia, kaevandusvesi jm) ja väärindada kohalikke ressursse (ehitusjäätmed jm), et suurendada kohalike tootjate konkurentsivõimet? Vt ka ringse planeerimise lühijuhendit.
- Kas on kavandatud võimalused elektrisõidukite laadimispunkti rajamiseks või ligipääs olemasolevale punktile mõistlikul kaugusel?
- Kas linnalises keskkonnas on 5 min jalgsiteekonna kaugusel tagatud ligipääs rohealale ja 15 min kaugusel vabaõhu puhkevõimalus (kvaliteetne roheala, soovitavalt kõrghaljastusega, min pindalaga 1000 m2)?
- Kas planeeringulahenduse väljatöötamisel ja heaks kiitmisel tuginetakse ehituse pikale vaatele ja hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale? (jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond)
- Kas planeeringulahendus väldib sotsiaalmajanduslikku segregatsiooni?
- Kas planeeringulahendus säilitab alal pakutavad taskukohased eluasemed või loob samas mahus uusi taskukohased eluasemed?
TÖÖRIISTAD
JUHENDID
Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine
Juhendmaterjal annab suuniseid ligipääsetavuse tagamiseks erivajadustega inimestele.
EESTI ARHITEKTIDE LIIT JT / 2012
DIGITÖÖRIISTAD
Tallinna Ligipääsetavuse Infosüsteem
Platvorm koondab infot Tallinna linnas asuvate teenuste ligipääsetavuse osas.
TALLINNA LINN
DIGITÖÖRIISTAD
Koosloome rakendus “Avalinn”
Koosloome äpp Tallinna inimeste paremaks kaasamiseks kvaliteetse linnaruumi kujundamisse.
TALLINNA LINNAPLANEERIMISE AMET / 2018
JUHENDID
Tartu 2024 abimaterjal ligipääsetava sündmuse korraldamiseks
Toob välja sammud, mis aitavad suurendada inimeste kaasatust Tartu kultuuriellu ja mis muudavad Tartu avatumaks ja sõbralikumaks kultuurilinnaks.
TARTU LINN / 14.08.2023
JUHENDID
Enesekontrollileht hoonete ligipääsetavuse kohta
Tööleht sisaldab nõudeid, mis kehtivad üldkasutatavatele ehitistele, millele on ehitusluba väljastatud ajavahemikus 01.01.2003 kuni 30.06.2015.
TTJA / 12.10.2020
JUHENDID
Veebiseminar „Avalike hoonete ligipääsetavus ehk kuidas luua head ja turvalist elukeskkonda kõigile”
Seminaris tutvustatakse ligipääsetavuse nõudeid ja nende vajadust, räägitakse senistest ja tulevastest arengutest ligipääsetavuse valdkonnas ning tuuakse välja head (ja mitte nii head) näited.
TTJA/ 27.05.2021
JUHENDID
Kompetentsikeskuse koduleht
Lehel tuuakse välja ligipääsetavuse valdkonnas olulised definitsioonid, aluspõhimõtted, õigusaktid jpm.
ÜKP FONDIDE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMPETENTSIKESKUS
ALUSDOKUMENDID
Strateegia “Eesti 2035”
Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus. Kasutusel on uuenduslikud tehnoloogiad ja looduslähedased lahendused, mis vähendavad ajakulu vahemaade läbimisel ja tagavad hea elukeskkonna terves Eestis.
Üleriigiline planeering “Eesti 2030+”
Teenuste, haridusasutuste ja töökohtade kättesaadavuse tagav toimepiirkondade sisene ja omavaheline sidustamine kestlike transpordiliikide abil.
Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035
Transporditaristut kavandatakse selliselt, et see toetaks inimestele vajalike igapäevateenuste kättesaadavust, oleks mugav, ligipääsetav ja kõigile ohutu.
Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
Kliimamuutuste mõju tõttu ei ole vähenenud elutähtsate teenuste kättesaadavus ega hoonete energiatõhusus.
Erinevad elanikerühmad on kliimamuutustest erinevalt mõjutatud ning kohanemismeetmete eesmärk peab olema seda ebavõrdsust tasandada.
Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele
Ehitised, kus pakutakse avalikkusele suunatud teenuseid, tuleb projekteerida ja ehitada kooskõlas ehitusseadustikuga ning järgida ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel 3. juunil 2018. a kehtestatud määrusest nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele”.
Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted
Mitmekesisus – hea ruumilahendus toetab elavaid ja segakasutusega naabruskondi ning aitab vältida segregatsiooni.
Ehituse pikk vaade 2035
Meie arendused on kõikide kasutajate vaatest läbimõeldud, funktsionaalsed ja järgivad kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid.
Ettepanekuid Tööriistakasti täiustamiseks saab esitada siin.
