Tööriistakast: Positiivse keskkonnamõjuga

Kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutustega kohaneda ja ebasoodsaid mõjusid vähendada.

Tagatakse senise metsamaa pindala säilitamine ja teistes maakasutuse kategooriates eelistatakse süsiniku sidumise suurendamise ja heite vähendamise võtteid.

Parem valmisolek kliimamuutustega kaasnevate mõjudega looduskeskkonnas, sihipärane kaasa aitamine looduslike liikide, elupaikade ning ökosüsteemide kohanemisele kliimamuutuste mõjudega.

Kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks, keskkonna saastetaseme vähendamiseks ja liigilise mitmekesisuse hoidmiseks on vaja teha süsteemne muutus valdkondades, mis on seotud energiatootmise ning energiakasutuse vähendamisega, transpordi ja taristu ehituse ning kasutusega, toidu ja põllumajanduse, hoonete ja ruumiplaneerimise, metsanduse, maakasutuse ja põllumajandusega ning ressursside ja materjalide kasutamisega.

Keskkonna- ja kliimaeesmärkidega arvestava maakasutuse ning planeerimise toetamine ja elupaikade taastamine.

Kliimamuutustega kohanemise eesmärgid: tõhus kliimamuutuste pikaajaliste mõjudega arvestamine maakasutuses, toidutootmises, veega varustatuses, metsanduses, planeeringutes ning ehituses. [§ 33 lõige 6]

Avalikul sektoril on kohustus planeeringute, /…/ arvestada käesolevas seaduses sätestatud kliimamuutuste leevendamise ning kliimamuutustega kohanemise põhimõtete ja eesmärkidega, kliimariskide aruandega ning võtta nende eesmärkide saavutamiseks muid asjakohaseid meetmeid. [§ 35 lõige 1]

Soositakse tegevusi, praktikaid ja looduspõhiseid lahendusi, mis soodustavad süsinikuvaru püsivat talletamist mullas ja ökosüsteemides, vähendavad kasvuhoonegaaside heidet või suurendavad kasvuhoonegaaside sidumist eri sektorites. [§ 24]

Kliimamuutuste leevendamise eesmärkide saavutamiseks suurendatakse järk-järgult vähese kasvuhoonegaaside heitega ja heiteta energiakandjate osakaalu energiatootmises, eesmärgiga, et alates 2040. aastast on elektri ja soojuse tootmine CO2 neutraalne. [§ 26 lõige 3]

Kõrvaldada järk-järgult nii tööstustest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained.

Aastaks 2030 on likvideeritud kõik täna teadaolevad jääkreostuskolded.

Toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, erinevatel energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid (5.3).

Mitmeotstarbeliste ja sidusate maastike säilitamine. (5.2)

Elustiku liikide elujõuliste populatsioonide säilitamiseks vajalike elupaikade ja koosluste olemasolu tagamine (5.2.2).

Keskkonnale ohtlike kemikaalide negatiivse mõju vähendamine, jäätmete vähendamine ja ringlussevõtt ning vee ja energia tõhusam kasutamine.

Keskkonnale ohtlike kemikaalide negatiivse mõju vähendamine, jäätmete vähendamine ja ringlussevõtt ning vee ja energia tõhusam kasutamine.

Üleujutusriskide maandamine ning rohealade ja linnahaljastu arendamine kliimariskide maandamiseks.

Kliimamuutustest tingitud riskide ennetamine energiavõrkudes ja taastuvenergia kasutamisel. Vastupidavamad hooned, energiatõhusamad kütte- ja jahutussüsteemid, tagamaks heasisekliima muutuvates ilmastikuoludes. Kliimamuutuste tõttu ei vähene energiasõltumatus, turvalisus, varustuskindlus ega suurene primaarenergia lõpptarbimise maht. (5.8 Energeetika ja varustuskindlus. Meede 8.1.)

Tormi-, üleujutus- ja erosioonirisk on maandatud, soojussaare efekti on leevendatud, asustuse kliimakindlust on suurendatud, valides selleks parimad lahendused maakasutuses ja selle planeerimises. (5.2 Maakasutus ja planeerimine. Meetmed 2.1 – 2.2.)

Muutuvas kliimas on tagatud liikide, elupaikade ja maastike mitmekesisus ning maismaa-ja veeökosüsteemide soodne seisundjaterviklikkus ning sotsiaal-majanduslikult oluliste ökosüsteemiteenuste pakkumine piisavas mahus ja piisava kvaliteediga. Meetmed 3.1 – 3.7. /…/ Ökosüsteemiteenustega arvestamine arendustegevuse ja planeeringute keskkonnamõjude hindamisel tuleb võtta kliimakohanemise kontekstis üheks oluliseks keskkonnahoiumeetmeks. (5.3 Looduskeskkond.)

Linnasisesed rohevõrgustikud tuleb siduda ümbruse haljasalade, metsade jt looduslike alade, linnalähedaste puhke- ja sportimispaikadega (3.2.2). Rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine (6).

Tuleb vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine (5).

Rohepoliitika raporti soovitus energeetika vallas (3.3.3), võimaldada puhta energeetika lahenduste rajamist kasutuses väljas olevatele aladele (vanad karjäärid jmt), aitab parandada maaressursi kasutamise efektiivsust.

Soosida mitmeotstarbelist maakasutust ja võtta meetmeid elurikkuse säilitamiseks väljaspool kaitstavaid maastikke. Integreerida elurikkuse säästmine ja taastamine ning looduse hüvede piisav pakkumine erinevatesse maakasutuspraktikatesse. Vältida looduslike rohumaade ja niitude metsastamist, sest see ei ole asjakohane kliimamuutuste leevendamise meede, kuna ohustab elurikkuse säilimist. (3.9)

Näha rohelisele infrastruktuurile ette 2% uute rajatiste kogueelarvest. Lisada elurikkuse taastamise ja soodustamise komponent ja rohevõrgustike ökoloogilise toimimise parandamine maakonna-, üld- ja detailplaneeringute ja avalike investeeringute juurde. See aitab integreerida elurikkuse hoidmist ja tavapärast majandustegevust.

Taastuvenergia soojus- ja jahutusenergia toodangus. Energiasäästlikud hooned, enrgiatõhusamaks renoveerimine, energiasõltuvuse vähendamine elamufondis.

Ruumilised ja maakasutuslikud meetmed linnades transpordi energiasäästu suurendamiseks ja transpordisüsteemi tõhustamiseks.

Uued hooned vastavad liginullenergiahoone energiatõhususarvu väärtusele. Keskvalitsuse hoonete energiatõhusus. Energiatõhusus ja vähenenud ülalpidamiskulud läbi rekonstrueerimise. Taastuvenergia osakaal 2030 vähemalt 50% energia lõpptarbimisest.

Energiamajandusega kaasnev negatiivne mõju bioloogilisele mitmekesisusele leevendatatakse.

Ressursisäästlikumate tehnoloogiate kasutamine põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel, negatiivse keskkonnamõju vähendamine.

Prioriteet: Taastuvenergia 100%.

Metsaraiete ruumilisel planeerimisel välditakse suurte lagedate alade koondumist, et tagada metsaosade suurem sidusus.

Metsandus aitab tagada metsaökosüsteemide ja nende elurikkuse püsimise, leevendab kliimamuutusi ning kohaneb kliimamuutuste mõjuga. Kuivendamisest tulenevate negatiivsete kliima- ja elurikkuse mõjude maandamine.