Euroopa Liidu pikaajaline energia- ja kliimapoliitika suunab liikmesriike vähendama oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning suurendama taastuvenergia tootmist ja energiatõhusust. Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas on planeeritud 2030. aastaks jõuda 42%-lise taastuvenergia osakaaluni energia summaarsest lõpptarbimisest.
Energiakriisist tulenevalt ning kliimaeesmärke arvestades on vaja Eestis taastuvenergia tootmist arendada võimalikult kiiresti. Ühest küljest aitab see vähendada sõltuvust fossiilsetest kütustest ja teisest küljest kiirendada majanduse dekarboniseerimist. Tuule- ja päikeseparkide rajamine on kulutõhus viis toota Eestis taastuvelektrit ning muuta seeläbi meie elektritootmist tulevikukindlamaks ja keskkonnasäästlikumaks. Vabariigi Valitsuse 2019. ja 2021. aasta otsuste tulemusena, mille alusel investeeritakse Eestis kaugseirevõimekuse arendamisse, vabaneb Mandri-Eestis 2025. aastal kõrguspiirangutest ligikaudu 27 000 ruutkilomeetri (60%) suurune maa-ala. Seetõttu on Eestis huvi tuuleenergeetika arendamise vastu märgatavalt kasvatanud.
Eestis on hetkel 29-l kohalikul omavalitsusel kas koostamisel või juba kehtestatud tuuleenergeetikat kavandatavad planeeringud.
Ülevaate kohalikest omavalitsusest, kus on koostamisel tuuleenergeetikat kavandatavad üldplaneeringud ja/või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud, leiab KAARDIRAKENDUSELT.
Abiks tuulenergeetika planeerimisel:
2024. aasta alguses avanes toetusmeede, mille eesmärk on võimestada kohalikke omavalitsusi tuuleenergeetika ala või tuuleparki, sellele juurdepääsuteed, seda põhivõrguga ühendavat elektriliini või muud ehitist, mis on vajalik maismaa- või meretuulepargi toimimiseks, kavandavate planeeringute, projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutuslubade kvaliteetsemal koostamisel ja kiiremal menetlemisel. Täpsem info toetusmeetme kohta on leitav RTK kodulehel
Selleks, et hõlbustada tuuleenergeetika planeerimist, kutsuti Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi algatusel kokku tuuleenergeetika ümarlaud, kus osalevad kohalikud omavalitsused ja tuuleparkide kavandamisega seotud riigiasutused. Ümarlaua eesmärk on hoida tuuleenergeetika kavandamisega seotud asutusi ühtses inforuumis, kus kohalikud omavalitsused saavad jagada oma parimaid praktikaid ning küsida küsimusi vastavatelt ametiasutustelt.
Toimunud tuuleenergeetika ümarlaua materjalid
Oleme koondanud kokku kõik taastuvenergeetikat käsitlevad korduma kippuvad küsimused, mis leitavad KKK rubriigis
Keskkonnaagentuur on kaardistanud hinnanguliselt kuni 1000 MW potentsiaalse kogutootmisvõimsusega sobivaid täiendavaid alasid tuuleenergia arendamiseks. Kõige sobilikumateks aladeks tuuleparkide rajamiseks osutusid Keskkonnaagentuuri hinnangul Türi, Pärnu, Väike-Maarja-Vinni, Türi-Kose-Paide, Türi-Põhja-Sakala, Haljala-Kadrina, Järva-Põltsamaa, Viljandi, Lääne-Harju, Türi-Rapla ja Türi-Järva. Rohkem infot leiab Keskkonnaportaalist
Salvestis tuuleenergeetika arendamiseks täiendavate alade kaardistamise infotunnist
Keskkonnaagentuur on koostöös Kliimaministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga koostanud Tableau lahenduse maismaa tuuleparkide arenduste hetkeseisust ülevaate saamiseks. Külasta lehte tuuleenergeetika võimsus Eestis
2022. aastal valmis Rahandusministeeriumi (al 2023. aasta juulist Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) tellimusel „Tuulepargi planeeringu ja KSH (KMH täpsusega) lähtekohtade analüüs“. Valminud juhendmaterjal sisaldab üldplaneeringu alusel algatatud detailplaneeringu näitel suuniseid koostamise korraldajale, et abistada ja lihtsustada planeeringu koostamise ettevalmistamist. Juhendit on võimalik kasutada ka detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamisel.
Hiiumaa piirkonna mereala planeering on tuuleenergeetika alade osas kehtetu. Riigi taastuvenergeetika eesmärkidest ja jätkuvast arendushuvist tulenevalt viidi läbi täiendav ruumianalüüs tuuleenergia arendamiseks sobilike alade leidmiseks piirkonnas. 2022. aastal valminud Hiiu mereala ruumianalüüsi esialgsed tulemused näitavad, et saare vetes leidub tuuleenergeetika kavandamiseks sobivaid kohti. Analüüs toob sobilike kohtadena välja alad Hiiumaast lõunas ja läänes. Rohkem infot leiab siit
Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“. Eesti Ornitoloogiaühingu koostatud eksperttöö koondab juba tehtud linnustiku-uuringuid ja annab nende põhjal esialgse ülevaate, millised maa-alad on tuuleparkide rajamiseks sobivaimad. Lõpliku hinnangu ja vajalikud leevendusmeetmed tuulepargi ehitamisel annab kohaspetsiifiline keskkonnamõjude hindamine. Valminud analüüs on arendajatele ja keskkonnamõjude hindajatele abimaterjal, aidates kokku hoida aega ja raha.
Kliimaministeeriumi veebielehel on võimalik tutvuda tuulepargi keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi näidisega. Programmi näidist saab kasutada maismaa tuulepargi KMH programmi koostamisel. Kuna tuulepargi arendamine ja KMH läbiviimine on asukohapõhine protsess, sõltub iga konkreetse KMH programmi sisu konkreetsest kavandatavast tegevusest ning selle asukohast ja keskkonnatingimustest. Meeles tuleb pidada, et KMH viiakse läbi loaetapis ning planeeringu koostamisel teostatav keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) jääb harilikult üldisemale täpsusele.
Euroopa Liidu liikmesriigid on pühendunud kliimaneutraalsuse saavutamisele 2050. aastaks, täites Pariisi kokkuleppest tulenevad kohustused. Euroopa rohelepe on 2019. aastal avalikustatud Euroopa Liidu strateegia 2050. aasta eesmärgi saavutamiseks. Strateegiat viiakse ellu nii rahastamismehhanismide kui ka regulatsioonide kaudu. Külasta lehte The European Green Deal
2022. aastal algatas Euroopa Komisjon tegevuste paketi, mille eesmärk on edendada Euroopa energiajulgeolekut, taskukohase elektrienergia kättesaadavust ja puhta energiatootmise arengut. Loe lähemalt Euroopa Komisjoni initsiatiivi REPowerEU kohta.