Kas KSH võib olla osa planeeringu seletuskirjast?

Planeerimisseaduse (PlanS) § 3 lõige 1 märgib, et planeering on konkreetse maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus. Tegemist on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lõike 1 kohaselt detailplaneeringute ja eriplaneeringute puhul haldusaktiga ning HMS § 51 lõike 2 kohaselt üldplaneeringute puhul üldaktiga.

Iga planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest (PlanS § 3 lõige 2) mis moodustavad ühtse terviku. Seega sätestab seadus selgelt, mis on planeering kui selline ja millest see koosneb.

PlanS § 3 lõige 4 viitab, et jooniste ja seletuskirja kõrval võib planeering sisaldada ka lisasid nagu näiteks planeeringu algatamise taotlust, teavet planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra andmeid või kokkuleppeid. Niisamuti on lisaks PlanS §-de 130 või 131 alusel sõlmitud haldusleping rajatiste väljaehitamiseks või PlanS § 4 lõike 21 kohane rahastamist puudutav leping. Kui planeerimismenetluses viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, siis on keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne planeeringu juurde kuuluv lisa.

Kehtiva seaduse kohaselt ei nähta ette planeeringu jooniste või seletuskirja abil planeeringu lisa sisu kajastamist. Iseenesest ei ole keelatud, ja teatud juhtudel on see ka hädavajalik, näiteks KSH aruande puhul, kajastada planeeringu lisa teatud andmeid, seisukohti või järeldusi ka planeeringu seletuskirjas, kuid lisa planeeringu dokumendina peab seejuures olema iseseisvalt planeeringu juures.

Oluline on silmas pidada, et KSH aruande koostab vastava ala spetsialist, kes allkirjastab aruande kui ekspert ning seega vastutab selle sisu õigsuse eest. Kui planeerimisalase tegevuse korraldaja on võtnud KSH aruandes toodud asjaolusid planeeringu koostamisel arvesse, siis peab olema võimalus kontrollida, et KSH aruandes kajastatut on arvesse võetud õigesti KSH aruandes toodud viisil ja ulatuses. Kui KSH aruanne ei oleks planeeringu lisa, võib tekkida seega olulisi raskusi planeeringu KSH aruandele vastavuse kontrollimisega. Ühtlasi on vajalik viidata sellele, et riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ § 2 lõike 8 kohaselt allkirjastab planeeringu selle koostaja, mitte aga kaasatud ekspert ehk tekib küsimus KSH aruandes tooduga seotud vastutuse osas.

Eelneva alusel peab tõdema, et seaduse mõttega ei ole kooskõlas käsitus, et KSH aruande sisu saaks kajastada planeeringu seletuskirjas nii, et KSH aruanne ei ole samaaegselt planeeringu lisaks.

Skip to content