Vastus:
Juhul, kui detailplaneering on algatatud enne 1. juulit 2015, siis menetletakse see lõpuni 30. juunini 2015 kehtinud nn vana planeerimisseaduse järgi, mis sätestas § 8 lg 3 punktis 12, et ranna ja kalda ehituskeeluvööndi täpsustamine on üldplaneeringu ülesanne. Vastavat ülesannet detailplaneeringut käsitlevas paragrahvis 9 ei olnud. Looduskaitseseadus lisab, et suurendamine on võimalik vaid üldplaneeringuga, kuid vähendamine on võimalik teatud juhtudel ka detailplaneeringuga. Looduskaitseseaduse § 40 lg 4 punktides 2 ja 3 on märgitud, et ehituskeeluvööndi vähendamine detailplaneeringuga on võimalik vaid siis, kui detailplaneering on üldplaneeringut muutev või kui üldplaneering puudub.
Seega on enne 1. juulit 2015 algatatud detailplaneeringus ehituskeeluvööndi vähendamine võimalik vaid üldplaneeringu või üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
Alates 1. juulist 2015 kehtivas planeerimisseaduses (PlanS) on ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine loetletud nii üldplaneeringu ülesandena (vt PlanS § 75 lg 1 p 12) kui ka detailplaneeringu ülesandena (vt PlanS § 126 lg 1 p 16). Kuid ka sellisel juhul tuleb lisaks arvestada looduskaitseseadust, mille § 40 lõige 2 lubab ehituskeeluvööndit suurendada vaid üldplaneeringuga, kuid vähendamine on võimalik teatud juhtudel ka detailplaneeringuga. Looduskaitseseaduse § 40 lg 4 punktis 2 on märgitud, et ehituskeeluvööndi vähendamine detailplaneeringuga on võimalik siis, kui detailplaneering on üldplaneeringut muutev. Looduskaitseseaduses sätestatud „üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava“ ja planeerimisseaduses märgitud „üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava“ ning „üldplaneeringut muutva“ detailplaneeringu all on mõeldud üht ja sama üldplaneeringu menetlusreeglite järgi koostatavat detailplaneeringut vastavalt PlanS § 142.
Lisaks peab tähele panema, et PlanS § 126 lg 7 kohustab ehituskeeluvööndi kohalikku omavalitsust vähendamise kavandamisel küsima ehituskeeluvööndi vähendamise kohta Keskkonnaameti nõusolekut.