Mida silmas pidada lepingu sõlmimisel detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks või kulude kandmiseks?
Planeerimisseaduse (PlanS) § 131 lõige 2 märgib, et planeeringu koostamise korraldaja võib detailplaneeringust huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse PlanS § 131 lõikes 1 nimetatud detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks.
PlanS-s ei ole planeeringuala mõistet otseselt avatud, mis tähendab, et see on vajalik sisustada vastavalt planeeringu eesmärkidele. PlanS § 126 lõike 1 punkti 1 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk planeeringuala kruntideks jaotamine ehk planeeringuala on ala, millele antakse ehitusõigus, kuna krunt on see, millest moodustub planeeringuala (PlanS § 6 punktid 8, 15).
PlanS § 131 lõige 2 seob planeeringulahenduse elluviimisega ja sellega funktsionaalselt seotud rajatised üheks tervikuks ehk funktsionaalselt seotud rajatiseks võib olla rajatis, mis ei asu planeeringualal, aga on planeeringulahenduse kontekstis vajalik. Seega võib kõne alla tulla, et halduslepingu objektiks võib olla kohustus välja ehitada rajatis, mis planeeringualal ei asu, kuid ilma milleta ei ole planeeringulahendust võimalik terviklikult ellu viia (nt veetrass vms). Ennekõike sõltub funktsionaalselt planeeringualaga seotud rajatise tuvastamine konkreetse planeeringu asjaoludest (ehk milline rajatis on planeeringulahendusega funktsionaalselt seotud ja milline mitte).
Siinkohal võib juhtida tähelepanu ka PlanS § 131 lõikele 21, mille kohaselt tuleb planeeringu koostamise korraldajal hinnata, kas funktsionaalselt planeeringualaga seotud rajatise väljaehitamise nõue on proportsionaalne ning ka seda, kas kulud peab kanda täielikult või osaliselt huvitatud isik või ka kohaliku omavalitsuse üksus. Viimane on eriti asjakohane juhul, kui rajatise väljaehitamise järgselt saavad ka muud isikud rajatist kasutada.
Seega võib kokkuvõtvalt öelda, et planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalikuks rajatiseks on selline rajatis, mille toimimiseta ei ole planeeringulahendust terviklikult elluviidav ja on planeeringulahenduse elluviimiseks ka vajalik.
