Vastus:
Kehtiv planeerimisseadus ei näe enam ette detailplaneeringute lihtsustatud korras koostamist. Selle asemel on planeerimisseaduse § 125 lõikes 5 toodud võimalus loobuda planeeringu koostamise nõudest ja anda välja projekteerimistingimused. Planeerimisseaduse seletuskiri märgib, et PlanS § 125 lõige 6 näeb ette, et kohaliku omavalitsuse üksus määratleb detailplaneeringu koostamise nõudest loobumise korral projekteerimistingimustega ehitusseadustiku § 26 lõikes 4 toodud tingimused, milleks on hoone: 1) kasutamise otstarve; 2) suurim lubatud arv maa-alal; 3) asukoht; 4) lubatud suurim ehitusalune pind; 5) kõrgus ja vajaduse korral sügavus; 6) arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud nõuded; 7) maa- või veealal asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku ehitise võimalik asukoht; 8) ehitusuuringute tegemise vajadus; 9) haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted.
Lähtudes ehitusseadustikus sätestatust, esitatakse projekteerimistingimused naaberkinnisasjade omanikele arvamuse avaldamiseks, samuti tuleb projekteerimistingimuste andmisel kaaluda avatud menetluse läbiviimist. Sellega on tagatud, et naaberkinnisasjade omanikud saavad oma õigusi kaitsta projekteerimistingimuste andmise menetluses. Planeerimisseaduse § 125 lõikes 5 toodud võimaluse andmine aitab hoida kokku ressurssi, mis kulus detailplaneeringu lihtsustatud korras menetlemisele, mis tehti kinnisasjade omanike kokkuleppel ja mille suhtes puudus avalikkuse kõrgendatud huvi.
Seega on alates 1.07.2015 kehtivas planeerimisseaduses lihtsustatud korras menetlus asendatud projekteerimistingimuste väljaandmise menetlusega, mis on oma iseloomult sarnane lihtsustatud korraga.